Üks õige puhkus võiks tähendada natuke ka rahu ja vaikust. Balilt on seda raske leida, küll aga asub Bali lähedal mitmeid teisi Indoneesia väikesaari, kuhu linnakära ja turistilõksude eest pageda. Just seda me oma reisi kolmandal päeval tegimegi – sõitsime väikesaarele Gili Trawangan!

Gili saari on tegelikult kolm: Gili Meno (mis on kõige väiksem), Gili Air (keskmine) ja Gili Trawangan (suurim) ja kõik need kolm asuvad väga lähestikku kenasti reas. Gili tähendabki „väikest saart“. Kõige populaarsem turistide seas ongi Trawangan, kuigi kindlasti on ka Air ja Meno omamoodi armsad.

Gili Trawangan’i pindala on ainult 3,5 km², elanikke on saarel umbes 700. Gili saared on erilised selle poolest, et seal pole mootorsõidukeid, selle asemel sõidetakse jalgratastega ja turistide jaoks on hobu-taksod.

Reis Kuta'lt Gili’le algas juba varahommikul kell 6 ja saarele jõudsime alles 12 ajal. See sõit oli niiiiiii pikk! Hotellist minibussi istudes teadsime, et juba kolme tunni möödudes oleme Gili’l, kuid läks täpselt poole rohkem aega. Kõigepealt loksusime bussis mitu tundi, siis ootasime oma laeva ja lõpuks reisisime laevaga umbes kolm tundi.

Reklaamide järgi saab Gili’le sõita kiire või aeglase paadiga. Aeglase sõidu hind on kordades odavam (8000 ruupiat üheotsapilet/in), kuid kestab 8-10 tundi! Kiire paadiga lubatakse kolmetunnist sõitu ja hind on 1 200 000 ruupiat edasi-tagasi/in. Teadsime kohe, et sellest piletihinnast on võimalik allahindlust saada ja seadsimegi oma sammud tänaval äritsevate tuuripakkujate juurde. Tulemuseks oli hind 500 000/in ehk siis kahepeale kokku maksime oma sõidu eest miljoni, hea diil!
Sea Marlin Express:

Ja saarele jõudes pidid kõik otse laevalt vette astuma, hea veel, et osa maad ujuma ei pidanud:D Üks vanem mees muideks kukkuski üleni vette, sest põhi oli ebatasane:

Me oleme nii õnnelikud, et osa puhkusest just Gili saarel otsustasime veeta! Gili võlub kohe oma hubasuse, rahulikkuse, romantilisusega. Kõik on kohe käe-jala juures, hästi mugav. Hotelli sõitsime kohaliku hobu-taksoga, kuigi ka jalutades oleks jõudnud 5 minutiga kohale. Ööbisime Tir Na Nog hotellis, mille kohta võib vaid kiidusõnu lausuda. Tänu eelmises postituses reklaamitud netisoodustusele saime toa 50 dollarit/öö.

Värske ananassimahl hotelli pubis, mis muideks peaks olema päris kuulus, sest Gili Trawangan on väikseim saar maailmas, kus asub iiri pubi:

Ja hetk hiljem hüppasime juba hotelli basseini, sest ilm oli väga kuum ja umbne, aga kahjuks oli basseinivesi ka natuke liiga soe:D

Kino on Gili'l väga popp, meie nägime vähemalt kolme kino, millest üks oli sõna otses mõttes rannas tähistaeva all! Siin pildil nö kesklinna cinema, kus päevas näidati kahte filmi, igal õhtul saal rahvast täis. Sissepääs oli tasuta, küll aga pidi midagi baarist tellima:

Gili’l on ainult üks peatänav, mille ääres kogu elu toimub. Seal on palju väikseid külapoode, internetipunkte (jah, internet on Gilil igal pool olemas!) ja muidugi maailma kõige armsamad restoranid! Sellise vaatega söögikohad ei suuda vist küll kedagi külmaks jätta! Kogu rannaäär on täis tipitud väga erinevaid restorane ja kohvikuid, paljud üllatavad elava muusikaga, õhtuti ehitakse kõik küünalde ja laternatega, vapustav! Mõnes kohas võiks otse söögilauast vette hüpata! Hindade poolest erinevust Gili ja Bali saartel ei ole, kõik on samamoodi odav.

Nautisime igat hetke Gili’l! Saar on nii armas ja omamoodi! Ükskõik, kust saare otsast ujuma minna, igal pool on valge liiva ja läbipaistva mereveega piltilusad paradiisirannad! Gili’l on, mida põhjamaalt pärit uudishimulikele turistidele pakkuda! Aga kõigest sellest ja lisaks hirmutavast tsunaamihoiatusest juba järgmises postituses… : )