Kuigi baby shower võiks tõlkes olla katsikud, siis minu jaoks on
need kaks üritust ikka üsna erinevad. Baby shower on rahvusvaheline komme
tähistada peatselt sündiva lapse ilmaletulekut. Olen aru saanud, et Austraalias on baby showerid üsna
levinud, arvatavasti pärinevad inglastelt. Riigiti traditsioonid küll
erinevad, kuid enamasti tähistatakse seda enne beebi sündi, vahel lausa 3 kuud
varem. Komme on endale nime saanud tulevase ema kinkidega üle puistamisest
(shower – dušš).
Ajalooliselt on baby showereid korraldatud ainult pere esimese lapse
ilmaletuleku eel, et tulevasele emale õpetussõnu ja lapsekasvatamise tarkust
edasi anda. Minu arust on päris kohutav kui keegi “kogenum” hakkab kellelgi
ette ütlema, kuidas lapsi kasvatada, aga see selleks. Tavaliselt kutsutakse
ainult naised, aga meie oleme saanud kutse ka mõlemale, st ka mehed olid
oodatud.
Mulle see komme üldse ei meeldi. Kas midagi veel materialistlikumat
saab üldse välja mõelda? Inglased ise ka naljatavad, et see ongi kinkide
saamise eesmärgil korraldatud. Kirjutamata reegel on, et baby showeri kingiks
on midagi tulevasele beebile või äärmisel juhul midagi emale. Pidu tehakse enne
lapse sündi ära, et siis õigeks hetkeks oleks kõik vajaminev olemas. Selle
peale ei tohi vist üldse mõelda, et mis siis kui midagi viltu läheb…
Ühesõnaga mulle selline “ette tähistamine” ja “tooge mu lapsele
võimalikult palju kraami” ei meeldi. Ahjaa, hea kombe kohaselt on
peakorraldajaks üldse tulevase ema hea sõbranna (äärmisel juhul
perekonnaliige), sest muidu võib ebaviisakas tunduda, et ema lunib oma
sündimata lapsele kinke. Korraldaja omapoolse panusena eeldatakse siis snäkilauda,
dekoratsioone ja beebiteemalisi mänge.
Puutusin baby showeriga esmakordselt kokku mõni aasta tagasi, kui
meile kutse saadeti. Kuna kogu see komme tundus nõme ja tegemist ei olnud minu
väga lähedase sõbrannaga, siis keeldusime viisakalt. Pean tunnistama, et ma
alguses ei saanudki hästi aru, miks ta meid kutsus, kuna olime eelkõige
tuttavad, mitte sõbrad. Hiljem mu kogenud baby showeril osalejast sõbranna
seletas, et see on täiesti normaalne – mida rohkem inimesi kutsud, seda rohkem
kinke saad!
Nüüd, mõnda aega tagasi korraldas mu väga hea sõbranna Mica ka baby
showeri. Teadsin kohe, et seekord pole mul pääsu, sest ta on tõesti mulle
kallis inimene ja kui vaja kannatan tema nimel selle minu jaoks harjumatult kommertsliku
peo ära. Pidu oli brasiilia kommete kohaselt enne lapse sündi (7.raseduskuul)
ja ainult naistele.
Tuppa sisse astudes jõudsime nagu muinasjuttu – kõik oli
beebiteemaliselt ära kaunistatud ja iga detaili juures oli palju vaeva nähtud.
Ei tekkinud üldse küsimustki, kuhu ma sattunud olen – see ongi baby shower!
Olin väga üllatunud, et pakuti ka alkoholi. Kingitustemägi oli muidugi kõrge,
enamus suupisteid sobis peo teemaga väga hästi kokku ja loomulikult mängiti
igasugu mänge. Pean tunnistama, et sellest kujunes palju toredam pidu kui
alguses kartsin. Õnneks olid ka paljud teised külalised beebindusest üsna
kaugel ja tahtsid ka millestki muust peale tita nöbinina rääkida.
Ma ausõna ei taha ühegi värske ema kohta midagi halvasti öelda, aga
mida aeg edasi, seda raskem on noorte emadega ühiseid põnevaid jututeemasid
leida, vist ka sellepärast, et neid noori emasid tuleb tutvusringkonda aina
juurde. Tunnen, et olen ka Micaga natuke kaugemaks jäänud, sest meie elud on
nii erinevad. Aga samas ma saan täiesti aru, et lapsevanemaks saamine ongi
selline elumuutus, et miski pole enam endine.
Kuigi see baby shower oli täitsa tore kogemus, siis minu suhtumist
ta ikkagi ei muutnud. Mina tundsin peo peategelasest Louisast väga puudust.
Igal pool olid tema nimetähed või ultrahelipildid ja kõikjal tema asjad, aga tema ise alles kõhus. Sellist
pidu oleks palju vahvam pidada ikka koos pisikese Louisaga! Noh, täpselt nii nagu me Eestis katsikuid
tähistame.