Juhtusin lugema Ekspressist Triin-Liis Härma arvamusartiklit Austraalia pangandusest, mis uimerdab koaala kombel (loe kindlasti!). Sellised vägagi provotseerivad rünnakud Austraalia suhtes a`la kõik on nii halb, on mind vägagi sõjakaks muutnud. Miks? Sest enamus sellest kriitikast on sulaselge jama. Nüüd aga artikli juurde.
Esiteks võiks kohe selgeks teha - Austraalias on ka suurte läikivate seintega pangakontorid, uhked teenindussaalid, mugavad toolid. Letil on isegi kommid ja saalis potililled!
Järjekorrad on pikad ja aeglased?
Austraalias olen käinud pangas mitmetes erinevates osariikides ja kuskil pole minu ees üle 5 inimese järjekorras olnud. Maksimaalselt olen oodanud u 10 minutit. Samas Tallinnas üritasin panka minna keset päeva, et ehk siis ei ole nii hull. Alati oli minu ees vähemalt 10 inimest. Parimatel päevadel 20-30, mis andis mulle võimaluse vahepeal oma ostud poes ära teha ja siis uuesti panka oma järge minna ootama. Kindlasti oli ka erandeid. Võib olla on mul Austraalias lihtsalt vedanud. Võib olla on iga pangakontor erineva külastatavusega erinevatel päevadel, erinevatel kellaaegadel. Tegelikult on Austraalias lihtsalt nii ilusad pangakontorid, et kõik tahavad sinna minna!
Klienditeenindaja vs numbrimasin
Samas võib mõelda ka vastupidi ja kindlasti kõlaks paljudele austraallastele (meie jaoks tuttav) numbrimasin paraja jaburusena. Kujutage ette austraallast, kes astub Eesti veatusse pangakontorisse ning jääb ootama klienditeenindajat, keda… ei tulegi! Selle asemel vahib ta tõtt numbrimasinaga, millel eestikeelsed terminid. Vat siis kliendisõbralikkust!
Pangakonto avamine
Pangakontot saad avada interneti teel. Samuti saad pangakonto avada juba Eestis enne Austraaliasse saabumist. Vähemalt minu poolt kasutataval Commonwealth`i pangal on need teenused olemas. Nii nimetatud 100 punkti test ei ole ka eriline imeloom. Võta kaasa kaks isikut tõendavat dokumenti ja asi korras. Turvalisem kui Eestis, kus piisab ühest dokumendist. Miks peaks Austraalia tunnustama Eesti id-kaarti või juhiluba? Kas Eestis Austraalia dokumente aktsepteeritakse?
Internetipank ja kohustuslik PIN-kalkulaator
Internetipanga kohta isegi ei mäleta, kas pakuti või pidin ise küsima. Igatahes küsib klienditeenindaja alati üle, kas saan veel millegagi aidata. Selle peale endale netipanka küsida ei ole väga keeruline. Nagu ma aru saan siis pin-kalkulaator ja koodikaart peavad igas maailma riigis olema kohustuslikud lihtsalt selle tõttu, et Eestis nii on ja ma olen Eestis terve enda elu elanud. Pisut lühinägelik, aga see selleks. Mõnele meeldib üks, teisele teine. Mulle meeldib üks salasõna, sest see on mul peas ja ongi kõik. Mäletan küll aegu, kui oma koodikaarte ja pin-kalkulaatorit mööda korterit taga otsisin. Seda muret enam pole. Mille poolest on pin-kalkulaator parem kui SMS-i teel saadetud kinnituskood?
Sularaha sissemakse
Sularaha sissemakse kohta lugesin esimest korda, sest pole seda teenust Austraalias kasutanud. Läksin spetsiaalselt testima ja tõesti tuli pangaautomaadist välja ümbrik. USKUMATU! Esmapilgul tuleb tunnistada, et ma ei oskagi seda korrektselt täita või vähemalt ei saa endas kindel olla. Samuti – kas tõesti on mõeldud, et hakkan pangaautomaadi ees seda täitma ja siis teised inimesed järjekorras ootavad minu taga? See võib ju rahutustega lõppeda!
Esiteks võiks kohe selgeks teha - Austraalias on ka suurte läikivate seintega pangakontorid, uhked teenindussaalid, mugavad toolid. Letil on isegi kommid ja saalis potililled!
Järjekorrad on pikad ja aeglased?
Austraalias olen käinud pangas mitmetes erinevates osariikides ja kuskil pole minu ees üle 5 inimese järjekorras olnud. Maksimaalselt olen oodanud u 10 minutit. Samas Tallinnas üritasin panka minna keset päeva, et ehk siis ei ole nii hull. Alati oli minu ees vähemalt 10 inimest. Parimatel päevadel 20-30, mis andis mulle võimaluse vahepeal oma ostud poes ära teha ja siis uuesti panka oma järge minna ootama. Kindlasti oli ka erandeid. Võib olla on mul Austraalias lihtsalt vedanud. Võib olla on iga pangakontor erineva külastatavusega erinevatel päevadel, erinevatel kellaaegadel. Tegelikult on Austraalias lihtsalt nii ilusad pangakontorid, et kõik tahavad sinna minna!
Klienditeenindaja vs numbrimasin
Samas võib mõelda ka vastupidi ja kindlasti kõlaks paljudele austraallastele (meie jaoks tuttav) numbrimasin paraja jaburusena. Kujutage ette austraallast, kes astub Eesti veatusse pangakontorisse ning jääb ootama klienditeenindajat, keda… ei tulegi! Selle asemel vahib ta tõtt numbrimasinaga, millel eestikeelsed terminid. Vat siis kliendisõbralikkust!
Pangakonto avamine
Pangakontot saad avada interneti teel. Samuti saad pangakonto avada juba Eestis enne Austraaliasse saabumist. Vähemalt minu poolt kasutataval Commonwealth`i pangal on need teenused olemas. Nii nimetatud 100 punkti test ei ole ka eriline imeloom. Võta kaasa kaks isikut tõendavat dokumenti ja asi korras. Turvalisem kui Eestis, kus piisab ühest dokumendist. Miks peaks Austraalia tunnustama Eesti id-kaarti või juhiluba? Kas Eestis Austraalia dokumente aktsepteeritakse?
Internetipank ja kohustuslik PIN-kalkulaator
Internetipanga kohta isegi ei mäleta, kas pakuti või pidin ise küsima. Igatahes küsib klienditeenindaja alati üle, kas saan veel millegagi aidata. Selle peale endale netipanka küsida ei ole väga keeruline. Nagu ma aru saan siis pin-kalkulaator ja koodikaart peavad igas maailma riigis olema kohustuslikud lihtsalt selle tõttu, et Eestis nii on ja ma olen Eestis terve enda elu elanud. Pisut lühinägelik, aga see selleks. Mõnele meeldib üks, teisele teine. Mulle meeldib üks salasõna, sest see on mul peas ja ongi kõik. Mäletan küll aegu, kui oma koodikaarte ja pin-kalkulaatorit mööda korterit taga otsisin. Seda muret enam pole. Mille poolest on pin-kalkulaator parem kui SMS-i teel saadetud kinnituskood?
Sularaha sissemakse
Sularaha sissemakse kohta lugesin esimest korda, sest pole seda teenust Austraalias kasutanud. Läksin spetsiaalselt testima ja tõesti tuli pangaautomaadist välja ümbrik. USKUMATU! Esmapilgul tuleb tunnistada, et ma ei oskagi seda korrektselt täita või vähemalt ei saa endas kindel olla. Samuti – kas tõesti on mõeldud, et hakkan pangaautomaadi ees seda täitma ja siis teised inimesed järjekorras ootavad minu taga? See võib ju rahutustega lõppeda!
Pensionifond
Pensionifondi teemal arutlemine on antud artikli hüpoteesi arvestades täiesti irrelevantne. Pangandus ja pensionifondid on täiesti eraldiseisvad üksused. See, et pankadel on ka omad pensionifondid, ei muuda seda veel panganduseks.
Vahemärkusena võiks siiski mainida, et minu fondil on olemas internetis ligipääs oma kontole. Niisiis vaatan kasvõi iga päev, kes ja kui palju mulle raha on kandnud. Pigem võiks siinkohal süüdistada seljakotirändureid, kes siin oleku ajal ei tunne huvigi oma fondi vastu ja lõpuks on neil raha mitmes erinevas fondis, kes iga kuu teenustasusid võtavad ja seetõttu pole fondist midagi välja võtta. Teiseks, kui sulle ei võimaldata ligipääsu informatsioonile oma raha kohta, saad alati oma raha teise fondi üle kanda. Pensionifondid on iseenesest huvitav teema ja kindlasti väärt materjal, millest kirjutada.
Konto sulgemine
Konto sulgemise turvalisuse juures tuleb arvestada ka selle turvalisuse vajalikkust. Tundub päris kummaline, et ma tahan kellegi kontot sulgeda – mis kasu ma sellest saan? Samuti, kes käsib inimesel enda kohta andmeid suhtlusportaalides avaldada? Jah tõesti võiks saada ka e-kirja teel sulgeda ja näiteks id-kaardiga kinnitada oma tahet konto sulgeda. Aga mõelge, kui keegi Teie id-kaardi koos koodidega ära varastab. Kindlasti jookseb ta esimese asjana sinu pangakontot sulgema.
Järgmistel kordadel sisenen Austraalia uhkesse pangakontorisse ja mõtlen ikka ja jälle, millest selles artiklis küll räägiti?! Samas olen õnnelik, et artikli autoril on alati võimalus Eestisse tagasi minna ja kodumaa uhkesse pangakontorisse siseneda. Sularaha sissemakse info eest olen samas tänulik.
P.S. Lugege kindlasti tema artiklit „ Jahedus – luksuskaup vaid eliidile“. Seda artiklit ei tasu väga tõsiselt võtta, Austraalia on minu mäletamist mööda alati kuulunud riikide heaolu edetabelites esiviisikusse. Vaatamata sellele leidub igas riigis inimesi, kes ei saa kuidagi hakkama ja väidavad, et elu on nii raske. Kahjuks pääsevad just need vingujad tihti uudistesse, mida tõendab ka antud artiklite jõudmine Ekspressi.
Vahemärkusena võiks siiski mainida, et minu fondil on olemas internetis ligipääs oma kontole. Niisiis vaatan kasvõi iga päev, kes ja kui palju mulle raha on kandnud. Pigem võiks siinkohal süüdistada seljakotirändureid, kes siin oleku ajal ei tunne huvigi oma fondi vastu ja lõpuks on neil raha mitmes erinevas fondis, kes iga kuu teenustasusid võtavad ja seetõttu pole fondist midagi välja võtta. Teiseks, kui sulle ei võimaldata ligipääsu informatsioonile oma raha kohta, saad alati oma raha teise fondi üle kanda. Pensionifondid on iseenesest huvitav teema ja kindlasti väärt materjal, millest kirjutada.
Konto sulgemine
Konto sulgemise turvalisuse juures tuleb arvestada ka selle turvalisuse vajalikkust. Tundub päris kummaline, et ma tahan kellegi kontot sulgeda – mis kasu ma sellest saan? Samuti, kes käsib inimesel enda kohta andmeid suhtlusportaalides avaldada? Jah tõesti võiks saada ka e-kirja teel sulgeda ja näiteks id-kaardiga kinnitada oma tahet konto sulgeda. Aga mõelge, kui keegi Teie id-kaardi koos koodidega ära varastab. Kindlasti jookseb ta esimese asjana sinu pangakontot sulgema.
Järgmistel kordadel sisenen Austraalia uhkesse pangakontorisse ja mõtlen ikka ja jälle, millest selles artiklis küll räägiti?! Samas olen õnnelik, et artikli autoril on alati võimalus Eestisse tagasi minna ja kodumaa uhkesse pangakontorisse siseneda. Sularaha sissemakse info eest olen samas tänulik.
P.S. Lugege kindlasti tema artiklit „ Jahedus – luksuskaup vaid eliidile“. Seda artiklit ei tasu väga tõsiselt võtta, Austraalia on minu mäletamist mööda alati kuulunud riikide heaolu edetabelites esiviisikusse. Vaatamata sellele leidub igas riigis inimesi, kes ei saa kuidagi hakkama ja väidavad, et elu on nii raske. Kahjuks pääsevad just need vingujad tihti uudistesse, mida tõendab ka antud artiklite jõudmine Ekspressi.
14 kommentaari
Huvitav nägemus Triin-Liisil. Minu jaoks mõistmatu. Minule on Austraalia panga kontorites teenindus küll alati meeldiva mulje jätnud. Ja kohe on kiirelt kõik korda saanud. Alguses tundusid nende süsteemid natukene ebaturvalised kuid järele mõeldes on turvalisust piisavalt.
ReplyDeleteMuideks pinkalkulaator on kasulik asi igatahes endale tellida. Kui oled riigist lahkunud ja sealset telefoni numbrit enam ei eksisteeri, siis sa ei saa rahvusvahelist ülekannet teha (aussi sisese ülekande kogemus mul puudub). Meie tellisime endale need pinkalkulaatorid (nemad nimetavad token) ja üks mure vähem kui nt telefon kaob ära või levi pole. et ülekannet teha (nett ja telefon võivad ju erinevas võrgus töötada)
Kui teil neid veel pole siis kindlasti hankige, see saadetakse postiga koju.
Kuidas muidu läheb oled kindlama töö ka leidnud?
Tervitades Helen
Mina julgeks öelda, et Aussi pangad on täiesti ok, ei ole neil häda miskit. Loomulikult ole omad miinused. Meil on tihti ette tulnud klienditeenindaja teadmatus pangaasjadest ning siis on suunatud meid ühe teenidaja juures teise juurde. Muidugi oli ka üks seik, kus me kahtlesime panga usaldusvääruses. Nimelt kui käisime autot ostmas ning pangast kogu raha arve pealt välja võtsime. Selleks ei küsitud ühtegi dokumenti, ainult näitasime pangakaarti ja oligi kõik. Usun, et see oli teenindaja enda apsakas ning loodan, et selliseid asju enam ei juhtu.
ReplyDeleteÜldiselt ka meile meeldib, et panka sisenedes saad kohe muret kurta ning sind suunatakse õige inimese juurde. Olen ainult ühe korra kahe aasta jooksul näinud järjekorras rohkem kui 10 inimest.
Eks igalühel ole oma arvamus..tundub, et Triin-Liis pole ammu enam Eestipangas käinud :)
ah ja ja raha sissemakset automaadi kaudu on saanud ka eestis juba aastaid teha:) igatahes maapiirkondades küll, mu enda isa kasutas seda teenust üsna aktiivselt:) linnas pole osanud vaadata, pole endal vaja läinud:)
ReplyDeleteAitäh Helen, et meelde tuletasid. Loomulikult Austraalias on ka pin-kalkulaatorid olemas. Triin Liis väidab, et ei ole - on vaid salasõna või turvalisem sms-kinnituskood. Järjekordne vale.
ReplyDeleteMuide ma arvan, et meil pole see pin-kalkulaator vajalik, sest ma ei kasuta sms-kinnituskoodi. Sellisel juhul peaksin saama ka rahvusvaheliseid ülekandeid teha, vähemalt riigisiseseid teen iganädalaselt.
Helen, viska uuesti artiklile pilk peale. Triin Liis imestabki, kui lihtne on Eestis automaadi kaudu raha enda arvele panna, milles on tal tuline õigus. Paned rahatähed automaati ja ongi arvel kohe olemas. Been there done that :)
Võtsime ka Melbourne`s suurema summa arvelt välja, aga ei mäletagi enam, mis dokumente küsiti. Tekkis kohe sportlik huvi. Lähen ehk mõni päev proovin. Samas eks ikka võib juhtuda, et klienditeenindaja on alles algaja ja ei oska aidata mingis asjas.
kirjutasin juba pika jutu ära, aga ei teagi kuhu kadus.
ReplyDeleteNo jah, kui te eesti kontole raha kanda ei plaani, ilmselt pole ka pin kalkulaator vajalik..
Kui ma aga hästi järele mõtlen, siis selle järgi vajadus tekkiski meil kui proovisime teha rahvusvahelist ülekannet ja tuli sms koodi nõue. Õnnetuseks läks see sms kuhugi õhku kuna seda telefoni numbrit polnud meil ammu juba kasutusel. Ja siis võtsimegi kohe kalkulaatori. Tasuta nagunii, nii et vahet pole:)
Nüüd mul tuleb meelde ka see, et korra siiski olen teinud riigisisest makset ja seal tõesti ei olnud vaja koodi ega midagi sest tol hetkel ei olnud mul ei seda telefoni numbrit ega ka pinkalkulaatorit veel.
Huvitav, et meil küsib alati sms koodi kui teen riigisisese ülekande uuele arvele( kellele pole enne teinud. Aga token on meil ka juba olemas, kuna Eestis olles vaja ülekandeid teha :) Ainuke tobe asi on see, et enam ei saa lihtsalt salasõnaga siseneda panka, vaid peab tokenilt koodi saama ja alles siis saab sisse.
ReplyDeleteminu jaoks oligi see tokeni teema mugavam, vanainimesel ei taha ju erinevad koodid enam meeles püsida:) tore abivahend:)
ReplyDeleteeelkõnelev vanainimene unustab poes käies isegi oma pangakaardi pin koodi ära ja mina pean oma kaardiga maksma :)
ReplyDeleteära mulise tarkpea:)
ReplyDeleteAbieluinimesed:D
ReplyDeleteMe lugesime siin sinu postitust ja väga meeldis. Väga asjalik. Kaua võib igasugust jama meedias vastutustundelt kirjutada ja avaldada? Kas sa ise kaastöid ei taha Ekspressile tegema hakata? :)
ReplyDeleteMuidugi selge on see, et tonaalsus peab olema negatiivne Austraaliast kirjutades, sest keskmisele Eesti lugejale teistsugused asjad peale ei lähegi...
Meie kogemused Austraalia pankadega on ka pigem positiivsed, kui negatiivsed. Mulle ka ei meeldi see suhtumine, et näed Eestis on asjad nii, juu peab see igal pool niimoodi olema ja kui midagi on teistmoodi organiseeritud on kohe ving lahti.
Mulle ka meeldib see point, et kui sa juba Eestist ära oled sõitnud, siis jäta see mõtteviis maha, et elu peab täpselt samamoodi käima igal pool. Kui sa ei ole muutusteks valmis, siis mis sa üldse seiklema lähed!? Mulle just meeldib, et paljud asjad on nii teistmoodi, põnev on võrrelda, aga mitte eeldada, et ainult eesti moodi on "õige".
ReplyDeleteArtiklite kirjutamine pole väga minu jaoks, aga sellistel puhkudel peab lihtsalt oponeerima. Samas minu artiklid oleksid ehk liiga Eestit kritiseerivad, nii et talendid koju programmile võiksid need saatuslikuks saada :D
ReplyDeleteKenal kolmapäeva õhtul leian ma end internetiavarustes ringi surfamas ning oh üllatust....kuipalju poleemikat ma olen suutnud tekitada. Oponente on vaja ning ilma nendeta ei oleks ju üldse mõtet kirjutada. Küll tahaksin aga rõhutada, et eesmärgiks ei olnud Austraalia pangandust kritiseerida, vaid pigem kirjeldada nii enda kui erinevate inimeste kokkupuuteid siinsete süsteemidega. Eks Ekspress veidi `kohendas` omalt poolt ka ning välja paistiski kole kriitiline. Aga see selleks :)
ReplyDeleteIgastahes tore, et te minu ja ECRew korraldatud Emadepäeva ja Jaanipäeva üritustega rahule jäite, nii positiivne tagasiside on innustav! Ja võite kindlad olla, et veel 2011 aastal saate mitmest-mitmest meie üritusest osa võtta.
Samuti on hea meel, et mu küpsetatud leivad tavaliselt suhteliselt kriitilistele eestlastele meeltmööda olid ning et mu ponnistusi kohalikele aussidele ja ka ringireisivatele Ameeriklastele eesti keelt õpetada märgatakse.
NB! Emadepäeval üles astunud band on konsuli poja band ning kannab nime Least Squares.
Jõudu blogimisel ning loodan teid ikka üritustel kohata.
Triin-Liis