Täna on meil jälle püha, seekord siis tähistatakse Foundation Day’d (asutamispäev). 1. juunil 1829. aastal märkas esmakordselt kaubalaev Barque Parmelia Lääne-Austraalia rannikut. Esimene Briti koloonia oli jõudnud Lääne-Austraaliasse! Samal aastal saabus Perth’i ikka rohkem ja rohkem laevu ning linn aina kogus kuulsust. Varem oli piirkond tuntud Swan River‘ i kolooniana, kuid 1832. aastast hakati seda ametlikult kutsuma Western Australia’ks.
Kuigi ametlikult on Foundation Day 1. juunil, siis tähistatakse seda päeva alati esimesel juuni esmaspäeval. Mingeid erilisi traditsioone selle päevaga vist kaasas ei käigi. Inimesed naudivad vaba päeva ning oma pikka nädalavahetust. Nagu ikka pühade ajal, on meil peaaegu kõik kohad suletud ja linn tundub üsna inimtühi. Muidugi toimub kuberneri eestvedamisel erinevaid vastuvõtte, pidustusi, kontserte jne.
Me polegi vist varem täpsemalt kirjutanud, miks siin kogu elu pühade ajal seisma jääb. Asi polegi selles, et tähtpäevad ja nendega kaasnevad traditsioonid nii olulised oleks. Eelkõige on põhjus selles, et töötajatele peab pühade ajal töötamise eest topelttasu maksma ning selle vältimiseks on mõttekam äri kinni panna ning kõigile vaba päev anda. Üle linna on mõned üksikud kaubanduskeskused ja toidupoed, mis on avatud ning seetõttu reklaamivad oma lahtiolekuaegu juba mitu päeva. Ma ei tea Eestis mitte ühtegi sellist püha, mil linnapildis avaneks sarnane vaatepilt…
Kuigi ametlikult on Foundation Day 1. juunil, siis tähistatakse seda päeva alati esimesel juuni esmaspäeval. Mingeid erilisi traditsioone selle päevaga vist kaasas ei käigi. Inimesed naudivad vaba päeva ning oma pikka nädalavahetust. Nagu ikka pühade ajal, on meil peaaegu kõik kohad suletud ja linn tundub üsna inimtühi. Muidugi toimub kuberneri eestvedamisel erinevaid vastuvõtte, pidustusi, kontserte jne.
Me polegi vist varem täpsemalt kirjutanud, miks siin kogu elu pühade ajal seisma jääb. Asi polegi selles, et tähtpäevad ja nendega kaasnevad traditsioonid nii olulised oleks. Eelkõige on põhjus selles, et töötajatele peab pühade ajal töötamise eest topelttasu maksma ning selle vältimiseks on mõttekam äri kinni panna ning kõigile vaba päev anda. Üle linna on mõned üksikud kaubanduskeskused ja toidupoed, mis on avatud ning seetõttu reklaamivad oma lahtiolekuaegu juba mitu päeva. Ma ei tea Eestis mitte ühtegi sellist püha, mil linnapildis avaneks sarnane vaatepilt…
Full/part time ja casual
Kui te nüüd arvate, et inimesed jäävad vaba päeva tõttu palgast ilma, siis muidugi see ei ole nii. Kõik full time töölised saavad täna palka kodus puhkamise eest. Siin on siis selline tore süsteem, et sind võetakse tööle kas full time/part time/casual töötajana.
Full time on muidugi parim kõigist kolmest! Üldiselt on tööajaks määratud 38 tundi nädalas (jah, just 38, mitte 40). Full time töötajaga sõlmitakse tööleping, kus kõik need tunnid ja muud tingimused on korralikult paberile pandud. Boonustena makstakse full time töötajale haiguspäevade, puhkuse, pühade jne eest. Tavaliselt hakkab töötaja ka staaži pealt lisaks vabu päevi või pikemaid puhkusi saama jne. Kui full time töötaja näiteks haigeks jääb ja tööle minna ei saa, siis palka saab ta ikka sama palju, päris mõnus eelis!
Part time on täpselt nagu full time, lihtsalt tööaeg nädalas on vähem kui 38 tundi. Ehk siis nemad on nagu poole kohaga töötajad.
Casual töötajad saavad reeglina tunnipalka ning nende tööaeg ei ole kuskil kindlaks määratud. Töölepingut casual töötajatega ei sõlmita. Sellest tulenevalt võib casuali päeva pealt lahti lasta või vice versa võib töötaja päeva pealt minema minna. Haiguspäevade eest neile ei maksta ning puhkusetasu pole samuti ette nähtud.
Õnneks saavad kõik töötajad laupäeviti/pühapäeviti töötades suuremat tunnitasu ja see üldiselt ei sõltu töötaja staatusest.
Tavaliselt on W&H viisaga töötajad casualid, kuigi hea õnne korral on võimalik leida ka full time töökoht. Kohalikud peavad tihti alustama casual’na ning lootma, et mõne aja möödudes pakutakse neile full time kohta.
Nii palju siis sellistest toredatest erinevustest. Nagu isegi just lugesite, on pea igal sammul elu siin väga teistmoodi. Sellega seoses meenub mulle, kuidas päris tihti küsitakse meilt: „Aga mis te seal vabal ajal üldse teete???“ Hmm, üsna igav vastus vist, aga meie vaba aeg on siin ju samasugune nagu ta oli Eestis. Peamine erinevus on kindlasti selles, et siin pole meil nii palju toredaid sõpru, tuttavaid. Kui see välja arvata, siis käime ikka samamoodi kinos või kohvikutes või jalutame mööda linna või proovime avastada kohti, kus veel ei ole käinud.
Full time on muidugi parim kõigist kolmest! Üldiselt on tööajaks määratud 38 tundi nädalas (jah, just 38, mitte 40). Full time töötajaga sõlmitakse tööleping, kus kõik need tunnid ja muud tingimused on korralikult paberile pandud. Boonustena makstakse full time töötajale haiguspäevade, puhkuse, pühade jne eest. Tavaliselt hakkab töötaja ka staaži pealt lisaks vabu päevi või pikemaid puhkusi saama jne. Kui full time töötaja näiteks haigeks jääb ja tööle minna ei saa, siis palka saab ta ikka sama palju, päris mõnus eelis!
Part time on täpselt nagu full time, lihtsalt tööaeg nädalas on vähem kui 38 tundi. Ehk siis nemad on nagu poole kohaga töötajad.
Casual töötajad saavad reeglina tunnipalka ning nende tööaeg ei ole kuskil kindlaks määratud. Töölepingut casual töötajatega ei sõlmita. Sellest tulenevalt võib casuali päeva pealt lahti lasta või vice versa võib töötaja päeva pealt minema minna. Haiguspäevade eest neile ei maksta ning puhkusetasu pole samuti ette nähtud.
Õnneks saavad kõik töötajad laupäeviti/pühapäeviti töötades suuremat tunnitasu ja see üldiselt ei sõltu töötaja staatusest.
Tavaliselt on W&H viisaga töötajad casualid, kuigi hea õnne korral on võimalik leida ka full time töökoht. Kohalikud peavad tihti alustama casual’na ning lootma, et mõne aja möödudes pakutakse neile full time kohta.
Nii palju siis sellistest toredatest erinevustest. Nagu isegi just lugesite, on pea igal sammul elu siin väga teistmoodi. Sellega seoses meenub mulle, kuidas päris tihti küsitakse meilt: „Aga mis te seal vabal ajal üldse teete???“ Hmm, üsna igav vastus vist, aga meie vaba aeg on siin ju samasugune nagu ta oli Eestis. Peamine erinevus on kindlasti selles, et siin pole meil nii palju toredaid sõpru, tuttavaid. Kui see välja arvata, siis käime ikka samamoodi kinos või kohvikutes või jalutame mööda linna või proovime avastada kohti, kus veel ei ole käinud.
London Court
Eile näiteks käisime jälle Perth’i südalinnas jalutamas. Meil on seal juba üks nö lemmiktänav tekkinud: London Court. 1937. aastal ehitati Hay Street Mall’i ja St Georges Terrace vahele jalakäijate tänav, kuhu sattudes on tunne, nagu oleks Londonis! Esialgu mööda südalinna kõndides ei pruugi üldse tähele panna, et selline muinasjutuline tänav on Perth‘i modernsete majade vahele ära peidetud. Seal on palju (eelkõige just Londoni) suveniiripoode, ehtekauplusi, pisikesi magusasti lõhnavaid kohvikuid, kus on alati palju rahvast.
Aritektuuriliselt on London Court täiesti teistsugune kogu kesklinnast. Seal on mingi seletamatult mõnus atmosfäär ja kui natuke pingutada võiks ära tunda lausa Tallinna vanalinna kitsaid ajaloolisi tänavaid. Tagasi Hay Street Mall’le astudes võid avastada end mõttelt: oli see nüüd päris või kujutasin hoopis ette?
5 kommentaari
Jõudu teile:p
ReplyDeleteKusjuures full time tööline ei saa päris nii lihtsalt seda haigusraha. Haigusrahapäevad pead sa välja teenima tööl käies. Täpselt ei tea palju nädala/kuu eest saab haiguspäevi...Igatcatahes kolme kuuga oli ummil kogunenud 3-5 haiguspäeva, mille eest ta sai ainult raha. Ülejäänud kodus istutud päevade eest ei makstud sentigi.
ReplyDeleteTundub, et me peame ka jalutuskäigu linna vahel käsile võtma :) See London court tundub ilus olevat...
Ohhoo, Kristel ka meie blogisse jõudnud, lahe!:)
ReplyDeleteHmm, no küllap selle full time värgi kohta teisigi nüansse, mis alles tööle minnes selguvad, aga üldiselt ikka tundub full time staatus parim.
Ja otsige kindlasti see London Court üles, äge ja omamoodi tänav on:)
Oot ma ei saa nüüd aru... Kas ta sai raha siis 3,4 või 5 päeva eest? Või anti talle valida... ma oleksin 3 valinud... 4 ja 5 tööandjale jätnud või järgmist haigust ootama :D
ReplyDeleteTegelikult on ette nähtud 10 päeva aastas, mis kinni makstakse. Meil haiglas võitles ametiühing hiljuti välja 15 päeva. Muideks Norras on 50 päeva ja Soomes 40 päeva.
Igatahes jah tõesti pead need päevad välja teenima ehk siis iga tööaasta alguses ära haigeks jää... katsu rohkem aasta lõppu rihtida :D Kui tööaasta lõpuks päevi üle jääb, siis neid uude aastasse üle kanda ei saa. Mingit auhinda ka ei saa. Nii et tasub vähemalt 10 päeva aastas haige olla :D
See kõik on rohkem kui imelik, aga vähemalt ei pea ootama 4nda haiguspäevani, et oma kopikaid Eestis hakata saama. Mina enda puhul julgen väita, et haigused ongi piirdunud päev, kaks põdemisega ja siis juba tuld :D
Ma läksin hoogu ja tegin lihtsa arvutuse. Olen haige 5 päeva ja teenin keskmiselt 150doltsi päevas. Austraalias saan 750 doltsi. Eestis teenin sama palju, aga umbes sama haigusraha saamiseks pean haige olema 10 päeva. Võta nüüd kinni kumb on parem.
Ummi sai kogu haigusepäevade raha. Oli vist mingi 3-4 päeva kogunenud. Ei tea täpselt. Lisaks maksti talle ka välja kogunenud puhkusepäevade raha. Ettevõte ise pakkus sellist varianti ning raha oli sel hetkel vaja, niiet sobis meile.
ReplyDeleteÜhesõnaga kui sa aasta lõpuks jääd haigeks on ju ok. Saad nagu lisapuhkust. Kahju, et eesti sellist seadust ei ole:D MA usun, et siin haige olla on igatahes parem kui Eestis :)