Avastasin,
et Lõuna-Aafrika viimane sissekanne on kuidagi kahe silma vahele jäänud.
Niisiis, peale Krugeri rahvusparki sõitsime tagasi Johannesburgi, et järgmisel
hommikul edasi Cape Towni lennata. Ööbisime lennujaama lähedal Aviator OR Tambo hotellis, mille hinna-kavliteedi suhe
oli meile täitsa meele järgi. NB – sõime hotelli restoranis oma elu parimat
pitsat – tasub kindlasti proovida kes sinnakanti satub!
 |
| Aviator Johannesburgis |
 |
| Lennukiakna-pilt |
Kohe sai
selgeks, et Cape Town ja Johannesburg on nagu öö ja päev! Kui Johannesburg on
mustade linn, siis Cape Townis on juba palju rohkem valgeid, ka enamus
teenindajaid on siin valged. Juba lennujaamast hotelli sõites hakkas silma
lummav loodus – Cape Town on vist tõesti üks ilusamaid linnasid, kus ma iial käinud
olen.
Ööbisime
Hyde All-Suite hotellis, kuhu läheks kindlasti tagasi. Teadsin küll, et
tegemist on lausa stuudiokorteriga, aga olime siiski väga positiivselt
üllatunud, kui nägime toa suurust ja kiidusõnu võiks jagada ka asukoha ning
ülihea klienditeeninduse eest. Üldse tundus, et lõuna-aafriklased on sündinud
klienditeenindajad – kohalike külalislahkus oli tõesti igal sammul märgatav.
 |
| Elutuba + köök |
 |
| Hotelli lähedal |
Cape Town
on elanike poolest suuruselt teine linn Lõuna-Aafrikas (3,7 miljonit elanikku),
mida peetakse üheks multikultuursemaks linnaks maailmas. Tegemist on olulise
sadamalinnaga, kus asub muuseas ka parlament ning mida on vohavast
kuritegevusest hoolimata korduvalt nimetatud parimaks turismisihtkohaks
maailmas. Kuni Johannesburgi kullapalavikuni oli Cape Town suurim linn LAVis.
 |
| Tegime jälle City Sightseeing tuuri ära |
Cape
Townis on tihti kuulda afrikaani keelt – see jäi kõrvu juba tegelikult
Mauritiusel, mis on populaarne lõuna-aafriklaste seas, aga ekslikult arvasime,
et tegemist oli hollandi keelega, sest see tuleneb hollandi keelest ja kuulub
läänegermaani keelte hulka. Afrikaani keel ongi paljudele emakeeleks,
väidetavalt on see kogu riigis populaarsuselt kolmas keel. Kuulsime afrikaani
keelt kõige rohkem oma Krugeri öösafaril, kus sattusime Cape Towni turistidega
ühele bussile. Ega muud neist aru ei saanudki kui vaid üksikuid inglise
keelseid sõnu või väljendeid, mis aeg-ajalt kõrvu jäid.
Cape Town
on kindlasti kõige tuulisem linn, kus ma kunagi käinud olen! Ega siis niisama
pole tegemist populaarse surfisihtkohaga. Väidetavalt on parim aeg linna
külastamiseks detsembrist aprillini, mil on seal soe kuiv suvi ja palju
päikest. Meie sattusime sinna korraliku uluva tuule ja tormidega talveperioodil
ja no ikka väga harjumatult külm oli. Õhutemperatuurid jäid umbes 15 kraadi
juurde, kuigi mõnel päeval oli lausa 20-24 kraadi. Arvestage sinna 15 kraadi
juurde muidugi korralik tormituul ja tundub kohe nagu 10 kraadi või nii. Ega me
tegelikult polnud ka piisavalt varustatud selliste ilmade jaoks, aga eks
madalhooajal ole ka palju eeliseid nagu soodsamad hinnad ja vähem turiste jne.
Muide, kui ma muidu ei ole üldse suur teesõber, siis seal jõin ma koguaeg igal
pool kuuma teed!
 |
| Ühel hommikul peale tormi... |
Ma ütlen
seda nüüd ühe korra veel, aga no tõesti – Cape Town on kõige ilusam linn, kus
ma kunagi käinud oled. Seal kohe oli midagi maagilist nende mägede vahel. Küll
ma vihusin pilte teha, aga mingi hetk tundus, et ma ei suuda seda vääriliselt
jäädvustada ja koguaeg jäid pildid tegelikkusele nii alla. Väga tihti lihtsalt
istusime autosse ja sõitsime ringi, ühe võimsa mäe juurest teise juurde. Nii
palju lummavat loodust keset linna ja selle ümber!
Enamusele
peaks Cape Town seostuma Table Mountain’iga – 7 uue loodusime hulka kuuluv
laua-kujuline hiigelsuur mägi, mille kõrgeim tipp on 1085m. Arvatavalt üks
vanimaid mägesid maailmas on tõeline turismimagnet! Mäge saab täitsa
iseseisvalt vallutada erineva raskusastmega matkaradadel või kaabelraudtee
abil. Oleks hea meelega teinud mõne raja läbi, aga selleks oleks ikka paremat
ilma olnud vaja. Muide, tuule tõttu töötab kaabelraudtee vaid sobiliku ilmaga,
aastast umbes 60-90 päeva on see suletud. Vahel võib ka juhtuda, et hommikul
saab üles sõita, aga vahepeal tuul tõuseb ja turistid on sunnitud jala alla
tulema. Pealtvaadates tundus see päris ekstreemne teekond, mis kindlasti
igaühele jõukohane pole, aga mine sa tea.
 |
| Cape Town'i lipp, millel on kujutatud Table Mountain |
Ilma
tõttu läks meil ikka väga napilt – mitu päeva oli kaabelraudtee suletud ja ma
olin päris nördinud, et kuidas saab koju minna kui pole üleval ära käinud ja
siis ÕNNEKS meie viimasel päeval oli see avatud! Kustumatu elamus, ikka väga
võimas mäeahelik! Olime küll korraliku pilve sees, aga natuke ikka oli näha ka. Aga oh hullu, kui külm ja niiske seal üleval oli!
Ühel
päeval tegime Cape of Good Hope tripi – jällegi oli sinnasõit nii ilus, et
olekski võinud pildistama jääda. Cape Townist asus see u 60km kaugusel,
sissepääs rahvusparki maksis 110ZAR täiskasvanu. Cape of Good Hope (hea lootuse
neem) nimetati algselt Cape of Storms (tormide neem), mis iseloomustaks seda
kohta tõesti palju paremini – no vahepeal tundus see tuul seal lausa
inimohtlik! Vastutuult kõndimine nägi välja nagu multifilmis.
Tagasiteel
käisime pingviinide juurest läbi – küll olid vahvad tegelased. Boulders’i
rannas pesitseb hinnanguliselt paartuhat aafrika pingviini, neil on seal hea
tuulevaikne ja nii nad siis seal elavad oma pingviinielu. Sissepääs 60ZAR/in.
Oleks
hirmsasti tahtud Chapman’s Peak Drive mööda koju sõita, aga tormi käigus teele
kukkunud kivide tõttu oli see ohtlik ja seega suleti tee teadmata ajaks.
Mitu
päeva oli tormi tõttu küsimärgi all ka meie Robben Islandi reis. Robben’i saar
on pisike 5 km² suurune saar, mis asub maismaast
ainult 7km kaugusel. Saarel asub (poliit)vangla, kus Mandela veetis 18 aastat,
lisaks on seal kinni peetud veel kaks LAVi presidenti – vähemtuntud Motlanthe
ja praegune Zuma. Kuigi siin on vange hoitud sajandeid, ehitati vangla alles
1960-ndatel ning see suleti 1990-ndatel. Ega see elu seal lihtne polnud, nii
mõnigi vang kahjustas oma tervist sealse orjatöö käigus, kaasa arvatud Mandela,
kelle silmanägemist ei suudetudki hiljem päriselt taastada.
 |
| Sadamas praami oodates |
Kuigi see oli üks esimesi vaatamisväärsusi, mis sai paika pandud,
avaldas see vist kõige vähem muljet. Samas küllap oleks õigem öelda, et seda
“atraktsiooni” saaks kõige enam täiendada või paremaks muuta. Näiteks sattusin
ma väga elevusse, et meie giid on ise kunagine poliitvang samast vanglast, aga
hiljem võis öelda, et ega see fakt väga lisandväärtust ei andnud. Teine giid
saarel, kellel küll puudus isiklik kokkupuude, oskas palju põnevamalt infot
edasi anda ja tegi kogu tuuri lõppkokkuvõttes palju huvitavamaks. Näiteks saime
teada, et igal aastal Valentinipäeval on võimalik saarel abielluda (see pidavat
muide aina populaarsust koguma).
 |
| Mandela kong |
Kuigi pealtnäha tegime ja nägime palju, tundus siiski, et veel nii palju
jäi nägemata. Mäletan, kuidas mul üks sõber, kes hiljuti enda jaoks reisimise
avastas, küsis miks ma just Austraalias elan. Ta ise seikles pikemalt Kanadas
ja jõudis ka otsaga Austraaliasse. Ütlesin talle, et ma ei oska maailmas ühtki
teist riiki välja mõelda, kus mulle rohkem võiks meeldida. Talle see vastus ei
paistnud väga meeldivat ja mühatas midagi stiilis, et kuidas ma tean kui olengi
ainult Austraalias elanud. Elu paraku pole nii pikk, et jõuaks igal pool
elamist proovida, aga nüüd võiks talle öelda, et Cape Town oleks küll üks
selline koht, kus mulle meeldiks mõneks ajaks end sisse seada.
