Eelmisel aastal jäid meil jõulud peaaegu vahele, aga kompenseerisime selle tänavu lausa kolme jõulupeoga! Siinpool maakera on jõulud ja jõulutunne täiesti olemas, ausõna!
Kõigepealt ei saa muidugi üle ega ümber jõulushoppingust. Sellist möllu pole ma iial kaubanduskeskustes näinud. Paaril korral parklas vaba kohta oodates käis peast läbi, et enne jaanuari ei olegi vist mõtet tagasi tulla. Kui tavaliselt on pühapäeviti peaaegu kõik poed ja kaubanduskeskused suletud, siis detsembris ei ole Austraalias vist ühtki puhkavat poemüüjat, kõik töötavad hommikust õhtuni. Järjekorrad voolavad läbi kaupluste, kassaaparaadid lausa tossavad ja inimesed muudkui ostavad ja ostavad. Tarbimisühiskonnas peabki ju tarbima!
Sel aastal saime selgeks ka kohaliku jõulutraditsiooni. Ükski austraalia pere ei istu jõululauda ilma christmas crackers’i ehk bon-bon’i ehk plaksukommita. Need tuutud näevad välja nagu keskmisest suuremad kompvekid, mis jõululauda istudes ja enne sööma asumist väga vallatult katki rebitakse. Traditsiooni kohaselt tõmbab üks ühelt poolt ja teine teiselt poolt, mille peale tuutu pauguga pooleks läheb. Kui sinu kätte jääb suurem osa sisust, siis oledki võitja ja saad nänni omale.
Tuutu sees on väike kingitus (seal võib olla mini kingalusikas või kompass või jo-jo või juukseklamber vms), paberkroon ja kaval mõttetera/naljajutt. Ehk siis see on nagu üllatusmuna, kust saab kolm toredat kingitust. Kõlab nagu oleks eelkõige lastele mõeldud lõbustus, aga ma olen oma silmaga näinud, kuidas hallipäised austraallased vaimustuvad neid jõulutuutusid avades! Christmas crackersid on populaarsed mitmetes Commonwealth riikides (näiteks Kanada, Uus-Meremaa, Suurbritannia). Tean, et tihti meisterdavad lapsed neid enne pühi ka ise.
Meie esimene jõulupidu möödus Andrese ja Viktoria juures, kellel muideks on kodus ehtne kuusk! Ehtne selles mõttes, et see on linna lähedalt farmist pärit, aga no päris kuusk see ei ole. Palju kohevam ja austraalialikum, aga vähemalt mitte plastmassist. Kõige ägedam selle jõulupeo juures oli see, et meie juurde sattus päris jõuluvana! Sellist siin maal küll varem nähtud ei ole!
Jõuluvanale pidi salmi lugema...
... ja tantsima...
... ja ka sellised võimlemisharjutused kulusid marjaks ära...
Lõpuks katsetasime 3D ka ära
Teine jõulupidu möödus meil kodus, kuhu ükski jõuluvana küll ära ei eksinud, aga sellest hoolimata oli kõik nii nagu peab. Toas oli (kunst)kuusk ja kuuse all kuhi kingitusi. Kui päris aus olla, siis ma arvan, et Austraalia ongi rohkem kunstkuuse-maa. Jõuluroaks tegime hoopis ahjulõhet, saagu sellest meie uus traditsioon!
Meieni on ka vist tarbimisühiskond jõudnud:D
Ja kolmas pidu sai peetud eestlaste Liisi ja Toomase juures, kus pika lookas laua taga istus veel palju austraalia eestlasi. Terve õhtu mängis meil raadio Elmar, kuhu seltskonnas olnud Meelis ka otselülituse tegi. Me olime kahtlemata ainsad, kes jõuluõhtu soovilauluks „Rannapiiga“ tellis! :D
Kui eelmisel aastal nurisesin, et Austraalias ei ole ikka seda õiget jõulutunnet, siis sel aastal ei ole millegi üle nuriseda. Mõned asjad lihtsalt tuleb enda jaoks ümber sättida, olla avatud uutmoodi lähenemisele, aga kui sinu ümber on kallid inimesed, siis saab jõulud muuta just nii kodusteks ja mõnusateks, nagu oled harjunud.
Jõuluaeg on Austraalias hästi rõõmus ja lõbus ja oodatud aeg. Juba detsembri keskel lähevad paljud puhkusele või sõidavad lausa välisreisile, enne jaanuari algust keegi väga tööle ei kipu. Ilmad on igas osariigis palavad, päike ja soe merevesi meelitavad vägisi randa. Kõik grillivad ja chillivad ja naudivad pühi, jõulud on väga lõõgastav aeg.
Eestis on jõulud hästi perekesksed, pigem vaiksed, pisut nukra alatooniga, teismeliste jaoks on see natuke igav aeg. Jõulumuusika on rahulik ja kurvavõitu, üksteisele soovitakse pigem „rahulikke pühi“, mitte „rõõmsat jõulumöllu“. Seetõttu ongi jõulud siin nii teistsugused, palju lõbusamad, elavamad ja päikselisemad.
Ma ei oska eelistada üht teisele. Kindlasti tahaks näiteks järgmisel või ülejärgmisel aastal pidada jõulupühi eesti moodi, samas on huvitav näha ja kogeda, kuidas tähistatakse jõule Austraalias. Eks selle ostlemisega minnakse liiale nii siin kui ka seal, aga see on vaid üks osa pühadest. Mulle meeldib inimeste rõõmsameelsus ja lustakas olek ja ma ei kujuta ette Austraalia jõulupühi ilma naeru, nalja ja lõbustusteta.
Aitäh kõigile, kes meid virtuaalselt meeles pidasid ja kelle armsad soovid teisele poole maakera saabusid! Hea õnne korral jõudsid ka meie tervitused teile koju kätte. Neid inimesi, kes meil siin mõttes kaasas on, ei ole küll palju, kuid te olete kõik väga olulised!
Nii vähe ongi õnneks vaja!
Jõuluaeg on Austraalias hästi rõõmus ja lõbus ja oodatud aeg. Juba detsembri keskel lähevad paljud puhkusele või sõidavad lausa välisreisile, enne jaanuari algust keegi väga tööle ei kipu. Ilmad on igas osariigis palavad, päike ja soe merevesi meelitavad vägisi randa. Kõik grillivad ja chillivad ja naudivad pühi, jõulud on väga lõõgastav aeg.
Eestis on jõulud hästi perekesksed, pigem vaiksed, pisut nukra alatooniga, teismeliste jaoks on see natuke igav aeg. Jõulumuusika on rahulik ja kurvavõitu, üksteisele soovitakse pigem „rahulikke pühi“, mitte „rõõmsat jõulumöllu“. Seetõttu ongi jõulud siin nii teistsugused, palju lõbusamad, elavamad ja päikselisemad.
Ma ei oska eelistada üht teisele. Kindlasti tahaks näiteks järgmisel või ülejärgmisel aastal pidada jõulupühi eesti moodi, samas on huvitav näha ja kogeda, kuidas tähistatakse jõule Austraalias. Eks selle ostlemisega minnakse liiale nii siin kui ka seal, aga see on vaid üks osa pühadest. Mulle meeldib inimeste rõõmsameelsus ja lustakas olek ja ma ei kujuta ette Austraalia jõulupühi ilma naeru, nalja ja lõbustusteta.
Aitäh kõigile, kes meid virtuaalselt meeles pidasid ja kelle armsad soovid teisele poole maakera saabusid! Hea õnne korral jõudsid ka meie tervitused teile koju kätte. Neid inimesi, kes meil siin mõttes kaasas on, ei ole küll palju, kuid te olete kõik väga olulised!
Nii vähe ongi õnneks vaja!
