Eile kogunesid kõik eestlased ja eestimeelsed Perth’i jaanipäevapeole. Inimesi oli registreerinud u 160. Üritus toimus ühe vanapaari suurel koduõuel, kesklinnast umbes 25km kaugusel. Kõik oli väga hästi ette valmistatud – püsti oli pandud telk, lauad kodumaise toiduga kaetud, keset hoovi oli suur lõke, mis ootas süütamist.

Kuigi viimased päevad on olnud vihmased ja isegi väike torm käis linnast üle, siis vähemalt jaaniõhtul oli meil mõnus ilm. Tibutama hakkas alles üsna peo lõpus ja õnneks ilm väga vihmaseks ei pööranud. Õues oli muidugi päris külm ja karge, esimesed paar tundi me Heikkiga küll värisesime seal.

Jaanipäevapeo korraldas sama tiim, mis organiseeris ka Eestipärase Emadepäeva Lõuna, (täpsemalt loe siit) seega oli kõik meie jaoks omas headuses. Müts maha, et inimesed viitsivad ja peavad vajalikuks tähtpäevi alati nii suurejooneliselt pidada! Kohe näha, et seda tehakse südamega.

Pidulistele jagati tervituseks väikseid snäkke ning käele said kõik piletiomanikud templi, noh nagu ühel õigel suurüritusel:

Meie jõudsime kohale u kella viieks, selleks ajaks oli päris palju rahvast juba kogunenud, kõlaritest kostus Smilers ja kutid küpsetasid šašlõkki. Üsna pea läks hämaraks ja siis oligi õige aeg pidu nö ametlikult avada. Aukonsul Anu Van Hattem ütles tervitussõnad ja seejärel süüdati suur jaanituli! No see oli meil ikka üks õige jaanipidu, nagu Eesti külasimman!

Seejärel toimusid igasugu seltskonnamängud kummikuviskest naisekandmiseni. Hiljem tantsisime kaerajaani, no mida veel ühelt jaanipäevalt tahta!? Ametlikult oli peo lõpp kell 22, mis tundub muidugi väga vara, mõeldes valgest jaaniööst Eestis, mil magama on sobilik minna alles varahommikul.

Muide, kui te nüüd arvate, et Viktoria ja Andresega me tutvusime siinsamas peol, siis tegelikult on sellega hoopis toredam lugu. Nimelt avastasin mõni nädal tagasi oma postkastist hästi laheda kirja. Viktoria ja Andres olid kuidagi leidnud tee meie blogisse ning avastades, et ka meie Perth’is elame, siis haarasid kohe härjal sarvist ja kirjutasid meile. Pole üldse eestlaslik, eksju. Igastahes juba nädal hiljem saime kokku ja selgus, et juttu jätkub meil kauemaks! Meil on väga hea meel, et leidub nii ettevõtlikke ja toredaid inimesi! Vähemalt üks põhjus, miks blogi kirjutamine on end ära tasunud! : )

Kui põhjamaa valge suveöö kõrvale jätta, siis oli meie peol küll kõik õiged jaanipeo komponendid olemas! Ahjaa, sääski meil ka siin ei olnud:D Ma ei mäletagi, millal me viimati nii vahvalt jaanipäeva tähistasime! Kui nüüd aus olla, siis ümber lõkke kaerajaani tantsida oli midagi sootuks uut! Aitäh korraldustiimile ja hoian pöialt, et sellistest pidudest saaks üks tore austraalia eestlaste traditsioon!