Eurotrip Itaalia

Milanost lõpuks ometi Eestisse

13:57Ketlin


Ilma naljata nüüd, ma panen vist need poolikult valmistrükitud lõigud lihtsalt blogisse üles, muidu ei saa see kunagi tehtud. Me jõuame selle aja peale juba varsti uuesti Euroopasse enne kui need reisilood blogisse.

Peale reisi kõige lõõgastavamat osa oligi aeg tagasiteele asuda. Võtsime suuna Milano poole ja ega väga kuskil suuremaid peatusi ei teinudki, välja arvatud paaritunnine shoppamine teele jäänud tuntud kaubamajas SerravalleDesigner Outlet Mall. Muide, sinna tehakse väljasõite ka Milanost, kellel endal transporti pole. Valikut on küllaga ja kuigi ma ise midagi väga erilist sealt ei leidnud, siis ülejäänud reisiseltskond tegi seal ikka korralikke sisseoste. Mulle jäi silma palju ultramoodsaid ja –trendikaid riideid, mida mul siin Perth’is lihtsalt poleks kuskil kanda. Kuigi ma olen seda koguaeg teadnud, siis nüüd ise Euroopas olles hakkas ikka silma, kuidas moele ja üldse kogu välimusele pannakse Euroopas palju rohkem rõhku. Vend mul koguaeg naerab, et elame nagu kuskil Texases.

Õhtuks Milanosse jõudes olime kõik üsna väsinud ja ei viitsinudki linna uudistama minna. Peab tunnistama, et esmamulje Milanost oli ikka üsna negatiivne – räämas, räpane, graffiti kõikjal jne. Esimest korda reisi jooksul ööbisime hotellis peamiselt just parema asukoha tõttu. Tuba Perugino hotellis oli küll üsna pisike, aga samas puhas ja kõik esmavajalik olemas. Hommikusöögi kallal võiks nuriseda, aga samas hind oli ka kvaliteedile vastav tegelikult.

Hommikul vara jalutasime Milano kõige kuulsamat ehitist Duomo di Milano vaatama nagu eeskujulikele turistidele kohane. Tegemist on Itaalia suurima ja ühe maailma suurima kirikuga, mis väidetavalt mahutab kuni 40 000 inimest. Tegime oma kohustuslikud pildid ära ja olime üsna nõutud. Juba selle lühikese ajaga voolas peaväljakule turiste igast ilmakaarest ja kiiresti tekkis täiesti ülerahvastatuse tunne. Oleks muidugi tahtnud sisse ka minna, aga polnud mingit isu selles hiigelpikas sabas pool päeva seista.





Poisid otsustasid San Siro staadionil ära käia ja kuna ma sinna ei viitsinud kaasa minna, siis jäin Milano kaubandusvõrguga tutvuma. Taaskord, eriti midagi silma ei jäänud, kuigi allahindlusi paistis igal pool olevat. See peab ikka paika, et mida vanemaks saad, seda olulisem on kvaliteet ja igat hilpu enam poest koju ei vii. Poisid jäid oma San Siro tripiga väga rahule ja kinnitasid, et käik läks asja ette. Seal oli muide veel muuseum ja pakutakse tuure jne.

Peale lõunasööki otsustasin riskida ja kohvi tellida. Ma ei ütleks, et ma olen mingi kohvigurmaan, aga kogu Itaalia-Prantsusmaa reisi ajal oli tükk tegemist head kohvi saada kuna espressot ma ei joo. Itaalias olid nii vahvad püstijala kohvibaarid. Inimesed reaalselt astusidki sisse kiire kohvisõõmu pärast. Austraalias ma joon flat white kohvi, proovisin siis Itaalias lattet, aga see kippus kuidagi lahja olema. Mianos võtsin latte macchiato ja oleks võinud ammu juba selle peale üle minna. Peale mitut nädalat esimene kohviELAMUS.



Lasin meie reisiseltskonnal moodustada isiklik paremusjärjestus meie turnee sihtkohtadest. Siin need on:

H top:
1.         Monaco
2.         – 3.Cannes-Nice
4.         Venice
5.         Cinque terra
6.         Milan
7.         Florence

K:
1.         Monaco
2.         Cannes
3.         Nice
4.         Cinque Terre
5.         Venice
6.         Florence
7.         Milan

A:
1.         Monaco
2.         Cannes
3.         Nice
4.         Cinque Terre
5.         Florence
6.         Milan
7.         Venice

Meie turnee

 Milanosse jõudmise ajaks oli tegelikult elevus juba päris suur, sest Eestisse saabumise hetk hakkas aina lähemale jõudma. Kahjuks otselennu ajad meile ei sobinud ja nii maandusime veel vahepeal Varssavis. Seal ootas väike lennuk ja eestikeelne teenindus, nii et elevus läks aina suuremaks lausa iga hetkega. Meil kulus tegelikult ikka tükk aega, et eestikeelse teenindusega ära harjuda. Lennukis istusin mina eraldi ja stjuuard ei teadnud, et ma eestlane ja kõnetas mind ikka inglise keeles, poisid esireas muidugi itsitasid.

Eestiiiiiiiiiii!!!

 Tallinnas võttis meid vastu 17-kraadine karge õhk, aga mina olin nagu mulli sees. Te ei kujuta ette kui harjumatu, et kõnnid mööda lennujaama ringi ja KÕIK ümberringi räägivad eesti keelt!!! Sildid on ka eesti keeles. Kõik ongi eesti keeles! Nii vahva! Ees ootas võidujooks ajaga, et Eestist võtta kõik, mis võtta annab!

Lennujaamast otse lõunasöögilauda!
Ämm oli päev otsa vaaritanud :)

You Might Also Like

1 kommentaari

Powered by Blogger.

Contact Form