Eurotrip Prantsusmaa

Cote d’Azuri

14:22Ketlin


Järgmiseks peatuspaigaks sai valitud filmifestivali pealinn Cannes. Tükk tegemist oli otsustada Nice, Cannes ja Saint Tropez’i vahel, aga tagantjärgi jäime oma valikuga kindlasti rahule. Saint Tropezi kohta ei oska midagi öelda, sest sinna otsustasime viimasel minutil mitte sõita, et jääks rohkem aega nautida seda, kus juba olime.

Perekoer Jumbo
Cannes' kodurõdu

Cannes võlus mind isiklikult rohkem kui Nice. Kuna vahemaad on nii väiksed, siis eelistasime ööbida Cannes ja Nice sõitsime lihtsalt päevapuhkuseks. Airbnb majutus sai võetud rannast vaid jalutuskäigu kaugusele ja kuigi tegemist ei olnud rannapuhkusega, siis lõpuks mõned tunnid sai seal ikka veedetud. Rentisime kahetoalise korteri kolmeks ööks ja maksime $314/€210. Meie kodurand oli liivane ja kuigi rahvast oli palju, siis Prantsusmaale me erinevalt Itaaliast ikka mahtusime ära.








Nagu arvatagi võib on Cannes tõeliselt glamuurne. Ma poleks vist tõesti imestanud kui tänaval oleks George Clooney või Angelina Jolie vastu jalutanud! Kuigi kuulus filmifestival toimub mais, siis ka mitu kuud hiljem südasuvel on seal tõeline filmimaailma atmosfäär. Piisab vaid lühikesest jalutuskäigust linnatänavatel, et poodide vaateaknad pea ringi ajaks, sest selliseid väljapanekuid ei näe tõesti igal pool.







Otsustasime minirongiga põhivaatamisväärsustele ringi peale teha. Valida sai kahe tuuri vahel – lühem (vist pigem ajalooline) või pikem üldtutvustav €10. Juurde räägiti huvitavaid seiku, mis enamasti olid ikka filmikunstiga seotud – kes staaridest millist luksushotelli eelistab, mis stseenid kus filmitud on jne. Minu jaoks isiklikult oleks võinud tempokam ja informatiivsem olla, aga ülejäänud seltskond jäi väga rahule. Mõnus vaikselt läbi linna kulgeda.




Igal prantslasel on vist potentsiaali moekunstnikuks hakata – neil lihtsalt paistabki stiilsus veres olevat. Ma oleksin võinud jäädagi mõnda tänavakohvikusse istuma ja neid kohalikke jälgima. Kuigi välimusele pannakse palju rõhku, siis üldpilt mõjub trendikalt, mitte ülepaisutatuna. Prantsusmaal käisid tädid isegi rannas punaseks võõbatud suuga, ninal muidugi viimse röögatuse disainerprillid ja seljas trikoo mis kohalikust butiigist kindlasti kalli raha eest ostetud. Mulle nii meeldis! Naersin, et Perth’is sellist vaatepilti küll ei näe, siin on peamine, et mugav oleks ja näiteks kõrgeid kingi pole isegi peole minnes vaja jalga panna.

Lisaks stiilitajule on prantslastele muidugi ka kokakunsti oskusi antud. Selles ei tohiks küll keegi kahelda, et prantslased köögis nii mõndagi oskavad korda saata. Proovisime palju erinevaid söögikohti ja pettuma ei pidanud kordagi – siia võib kasvõi niisama sööma tulla! Ma oleks hea meelega igal pool mereannipastat söönud – enamasti saigi valituks mereannid erineval kujul.





Veetsime ka pika päeva Nice linnaga tutvudes. Olgu öeldud, et tegelikult on Nice and Cannes üsna sarnased, lihtsalt Cannes on natuke väiksem ja meile tundus kuidagi hubasem, rahulikum ja armsam. Nice on Prantsuse Riviera mitteametlik pealinn. Kelle jaoks rannad on olulised, siis ma kindlasti soovitaks iga kell Cannes’ Nice asemel, sest viimases rannad kivised ja tundusid kindlasti rahvarohkemad. Mis puudutab toitu, kultuuri või shoppamist, siis mina ei oska üht teisele eelistada – mõlemad võlusid meid otsejoones. Veel soovitatakse väikelinna Antibes, mis jääb Nice ja Cannes vahele, aga me olime selleks hetkeks juba nii palju ringi rassinud, et tahtsime lihtsalt rahulikumalt võtta ja lõõgastada.






Nice on turistide seas lausa nii populaarne, et Pariisi järel on see teine kõige külastatavam linn Prantsusmaal. Siin kohe peab midagi erilist olema kui isegi sellised suurkujud nagu Elton John isiklikult on end Nice's sisse seadnud. Neid kuulsusi on muide väga palju, kellel Prantsuse Rivierasse suvekodud soetatud on. Ega ei ütleks isegi ühest väiksest villast mägede vahel vaatega lummavale Vahemerele ära.




Jalutasime maailmakuulsal inglise promenaadil ja paratamatult ei suutnud mõtteid eemal hoida aastatagusest tragöödiast, kus veokijuht rahvamassi kihutas ning 86 süütut inimest tappis ning sadu jalakäijaid vigastas. Meie olime seal 19. juulil ja terrorirünnak leidis aset 14. juulil aasta tagasi. Kusjuures viimastel päevadel tööl nii paljud uurisid, kuhu me täpsemalt Euroopas minna plaanime ja pea kõik hüüdsid “stay safe” (ole ettevaatlik) selle asemel, et piirduda “lõbusat puhkust” või “head reisi” soovimisega.  




Colline du Chateau ehk Castle Hill on kohustuslik osa Nice külastuse juures. Meie lõpetasime seal oma päeva ja vaade ülevalt kogu lahesopile oli nagu kirss tordil. Õhtu oleks meie jaoks peaaegu katastroofiliselt lõppenud, sest sõitsime väravatest sisse, parkisime auto ära ja läksime uudistama. Kui oli aeg tagasi alla sõita, siis needsamad väravad olid vahepeal lukku pandud!!! Praegu mõtlen, et lossiparki lõksu jäämine kõlab omamoodi romantiliselt või muinasjutuliselt isegi, aga tol hetkel valdas küll ahastus. Õnneks mingid prantsuse vanapapid olid samamoodi ajataju kaotanud ja tahtsid vabadusse saada. Päris naljakas, kuidas nad üritasid prantsuse ja itaalia keeles meiega jutule saada (rendiauto oli ju itaalia numbrimärkidega) ja meie järjekindlalt vastasime inglise keeles kehakeelt appi võttes. Nagu muinasjuttudes kombeks, ilmus võluväel pika habemega kohalik mehike, kes suure kuldse võtmega vanad lossiväravad abracadabra saatel lukust lahti tegi ja kolm reisiselli vabadusse lasi. Olgu-olgu, võti vaevalt et kullast oli ja võlusõnu polnud ka vaja, aga tänu sellele imelisele mehikesele me siiski lossivangistusest pääsesime.



Prantsusmaa on täiesti võrratu! Olin enne reisi just elevil Itaalia pärast ja nagu öeldud sai, siis Prantsusmaa lisandus meie reisigraafikusse üsna juhuslikult. Nüüd olen veendunud, et Prantsusmaale peab kindlasti tagasi minema! Kõik need armsad romantilised väikelinnad ja –külad, kohalik muusika, toidukultuur, silmipimestav loodus, moekad prantslased, seal kohe on midagi majesteetlikku, mis ei suuda külmaks jätta. Kuidagi vana ja väärikas, samas nii kaasaegne ja trendikas.




-->

You Might Also Like

0 kommentaari

Powered by Blogger.

Contact Form