Kuna koduperenaisendus võib lõpuks väga tüütavaks muutuda ja mind meeleheitlikuks muuta, siis otsustasin lõpuks mingi töö otsida. Õnneks on see Perthis väga lihtne ning etteruttavalt võib öelda, et juba olengi ametlikult karjäärinaine! :D

Kuna erialased võimalused pole siin just parimad, siis loobusin ajutiselt noorsootöötaja tulevikust ja otsustasin end ettekandjana proovile panna. Seda tööd olen kunagi ammu Eestis ka teinud ning tuleb tunnistada, et üldiselt see amet mulle meeldib. Aga selleks, et minust üldse saaks üks õige ettekandja, oli vajalik läbida kurikuulus RSA koolitus.


RSA ehk Responsible Service of Alcohol
(Vastutustundlik Alkoholi Käitlemine)

Austraalias on huvitav komme nõuda igasuguste ametite jaoks kindlaid pabereid. Nii nagu Heikki pidi vormistama endale white cardi, peavad kõik ettekandjad (kes tahavad alkoholi serveerida) läbima koolituse ning sooritama testi, et lõpuks kätte saada oma RSA tunnistus. Taolisi teste on tõesti iga eriala jaoks ja neid koolitusi nõutakse peaaegu alati ja igal pool. Õnneks WAs saab RSAd teha online’s (online testid on igal pool välja arvatud NSW, VIC ja TAS). Leidsin sooduspakkumise ja sain oma RSA ainult 45dollariga (kalleim, mille leidsin, oli 75doltsi). Test käsitleb teemasid näiteks erinevate jookide alkoholi sisalduse, narkootikumide, alkoholi negatiivse mõju ja selle vältimise kohta, samuti selgitab pikalt-laialt, kuidas alkohol meie verre jõuab ja kui vaevaliselt see sealt ära läheb. Muidugi on pühendatud mitu lehekülge teemal alkohol ja alaealised/naised/vanurid.

Protsess ise oli küll kõike muud kui tore! Iga teema kohta oli eraldi test ja kui vastasid 3 küsimusele valesti, siis läks kogu test lukku ja pidi ootama kuni 24h :D Muidugi oli väga lihtsaid küsimusi, aga samas ka väga spetsiifilisi. Pm on testi eesmärk koolitada töötajaid, kes oskaks ära tabada momendi, millal enam näiteks väga purjus kliendile alkoholi müüa ei tohiks. Ma pole päris kindel, kuivõrd seda testi ikka vaja on, pigem tundub see kohustusliku paberimäärimisena. Aga noh, kui sul RSAd ei ole, siis võimalused ettekandjana edukat karjääri teha kohe kahanevad.


Tööagentuur

RSA taskus, seadsin sammud juba tuttavasse tööbüroosse Flexistaff. Veetsin seal koos kolme huvitava kaaskannatajaga peaaegu kaks tundi. Meie seltskonda kuulus kutt Indiast ning plika ja vanem mees Uus-Meremaalt. Kõigepealt pandi meid pabereid täitma ja juba see võttis terve igaviku aega. Seejärel oli vaja ära vaadata õppefilm, mille põhjal tuli nö eksam sooritada, et meie kui tulevased hospitality-töötajad ikka teaks, kuidas asjad käivad. Hospitality alla kuuluvad siis ettekandjad, baaridaamid, kokad, köögiabilised, koristajad jne. Lõpuks korraldati meie kõigiga individuaalselt tööintervjuud ja juba intervjuul pakuti mulle tööd laupäevaseks ülipidulikuks vastuvõtuks.

Selgus, et pean endale muretsema töövormi ehk siis valge pikkade varrukatega triiksärgi, tumedad püksid ja madalad mustad kinnised kingad. Kõik väga täpselt reguleeritud ja paika pandud. Mingitel special tähtsatel üritustel tuleb aga valge särgi asemel kanda musta ja just laupäeval mind see ees ootabki.

Juba järgmisel päeval peale büroos registreerimist helistati uuesti ja pakuti tööd erinevatele üritustele üle linna. Nagu aru sain, siis enamasti on tegu igasugu eriürituste, pulmade, vastuvõttude ja sünnipäevadega. Vähemalt esialgu peaks siis töö põnev ja vaheldusrikas olema, eks näis. Palga kohta ei öeldud algul midagi, lõpuks sain teada, et nädala sees on palk enamasti 20 dollarit/h, kuid näiteks laupäeviti teenin 30 dollarit/h!

Minu ja Heikki kogemustele toetudes on Perthis küll väga lihtne tööd leida, eriti kui ise ei ole väga valiv ega pirtsakas. Ja kui juhtubki, et töö ei meeldi või osutub liiga raskeks, siis saab iga kell lihtsalt uue valida!