Edasi viis meie reis Lõuna-Aafrika Vabariigi suurimasse linna Johannesburgi. Jah, Johannesburgi! Väidetavalt üks ohtlikumaid ja ebasõbralikumaid linnasid. Olin juba mõnda aega Lõuna-Aafrika peale mõelnud ja vaikselt eeltööd teinud ja iga kord kui kohtusin mõne lõuna-aafriklasega, kes oli Austraaliasse kolinud, kasutasin kohe võimalust, et nö kohaliku arvamust küsida. Mingist hetkest alates sain aru, kuidas minu plaan Johannesburgi reisida, neid šokeeris. Ma ei ole kohanud ühtki lõuna-aafriklast, kellel oleks midagi väga positiivset Johannesburgi kohta öelda.

Johannesburgi lennujaamas oli meie esimene negatiivne kogemus juba passikontrollis. Ei mingit tere ega midagi, selle asemel lätsutas tädi suure suuga nätsu, ümises mingit viisijuppi ja küsis üleolevalt meie reisi eesmärgi kohta. Kõik ametnikud(?) jalutasid oma suva järgi ringi ja mõnel polnud isegi vormiriietust seljas. Aga me pääsesime riiki!!! Ausõna, ega selle Lõuna-Aafrika puhul ei tea midagi. Ahjaa, lisaks pidime läbi ebola-väravate kõndima. Täiesti tavaliste turvaväravate moodi väravad, mis peaks reageerima inimese kõrge kehatemperatuuri peale. Ümberringi ei paistnud kellelgi palavikku ega ebolat õnneks olevat.

Meie hotell Park Inn asus Sandton’i linnaosas. Otsisin lihtsalt turvalisuse järgi ja hiljem selgus, et väidetavalt on tegemist Johannesburgi kõige luksuslikuma ja uhkeima piirkonnaga (vaata ka Rosebank). Tellisime Uberi (me oleme mõlemad suured Uberi fännid) ja mõne minuti pärast olime juba teel oma hotelli. Taksosid oli muidugi kogu lennujaama esine täis, aga mina soovitaks neid vältida nii palju kui võimalik ja pigem kasutada Uberit. Enamus taksosid tundusid täiesti ribadeks sõidetud ja taksomeeter on ka selline lisaseade, mida ei pruugi olemas olla. Rääkimata sellest, et takso on palju kallim ja maksma peab sularahas. Sõit läks 230ZAR (25AUD/16EUR).

 Küll ma olin elevil, et oma silmaga lõpuks seda kurikuulsat linna näha, kuhu mitte keegi ei soovitanud tulla! Johannesburgis kohtub Lõuna-Aafrika majandus- ja kultuurielu, see on tohutu kiirusega arenev 4,3 miljoni elanikuga terve Aafrika mandri keskus, kus elavad kõrvuti äärmine vaesus ja külluslik rikkus. Johannesburg on linn nii mitme näoga, nii võimsa energiaga, väga kontrastne ja kosmopoliitne. Koos ümberkaudsete piirkondadega võib linna populatsiooniks lugeda u10 miljonit elanikku.

Juba teel lennujaamast hotelli sõitsime mööda Alexandrast – riigi üks kõige vaesemaid piirkondi, kus enamik kohalikke pole kunagi käinud ja kuhu nad ka iial ei läheks. Erilise irooniana eraldab riigi üht jõukaimat linnaosa Sandton agulist Alexandra vaid kiirtee – milline kontrast. Paar päeva hiljem juhtusime telekast dokumentaali nägema, mis andis väga hea ülevaate tänapäeva Alexandrast. Ei hakka sellel siin pikemalt peatuma, aga olgu öeldud, et saade suutis mind kui sotsiaaltöötajat siiski jahmatada.

Kohalikel on Johannesburgi jaoks nii palju nimesid: Joburg, Jozi, Gauteng jne. Enamikule peaks Joburg seostuma kullaga – peale kulla avastamist 1886. aastal hakkas linn metsiku kiirusega kasvama ja meelitas kohale sadu tuhandeid kullakaevajaid nii siitsamast Aafrikast kui ka Euroopast ja Ameerikast. Joburgi tekkelugu ja sellega kaasnev mustade eraldamine valgetest on kahjuks kaugeltki mitte üks vähestest Lõuna-Aafrika ajaloo väljavõtetest pealkirjaga “ränk ebaõiglus”. Taolisi lugusid kuuleme oma reisi jooksul küll ja veel ja küllap mõnel neist peatun ka pikemalt.

Käisime Sandton City ostukeskuses, mis koos Nelson Mandela Square’ga moodustab suurima kaubanduskeskuse kogu Aafrikas. Mõtlete küll, et kaubamajad on üle maailma igal pool ühesugused, aga vot arvake uuesti. Ei tea, kas asi selles, et meie elame bogan-pealinnas Perth (siinkohal pean silmas meie rangelt argipäevast riietumisstiili, mis piirdub varbavaheplätude ja väljaveninud maikaga) või ongi Joburgi mehed edevamad, aga kaubamaja vaateaknad panid pea igal sammul pead pööritama. Värvilised krokodillinahksed kingad, ekstravagantsed ülikonnad, teemantitest sädelevad vööpandlad jne jne. Originaalne stiil hakkas muidugi silma ka tänavapildis ja siinkohal pean ma eelkõige silmas mehi, kuigi ka naised olid väga silmatorkavad. Elamus omaette.

Hinnatasemest rääkides peab tunnistama, et Johannesburg on odav. Lisaks meeldivale hinnatasemele on väljas söömas käies positiivsed maitseelamused garanteeritud ja ka teenindus on väga hea. Restoranis tuleb prae eest välja käia keskmiselt 100ZAR ($10/€7), kohvi 22ZAR ($2.30/€1.50), veinipudel 40-50 ZAR ($5/€3) Riided jms samas hinnaklassis mis Austraalias.