Jaanuari alguses uuest aastast kirjutades lubasin, et sel aastal on palju põnevat toimumas, millest vähemalt enamus olulisi sündmusi jõuab ka selle blogi leheküljele. Ei tahtnud nii vara kõigest siia kirjutada, mine sa tea, mis ebaõnne sündmustest ette ruttamine tuua võib, aga nüüd on aeg viimaks küps! 

Ma olen niiiiii õnnelik, et ei oskagi öelda, kas enam õnnelikum saakski olla! See õnn kahandas mu pangaarvet küll päris oluliselt, aga täna pole mul aega selle peale mõelda, täna ma naudin ja tähistan ja löön šampanjapokaale kokku! Täna on selle aasta kõige olulisem päev!

Sest minust sai kooliõpilane! Lõpuks ometi jõudis kätte see hetk, mida ma olen viimased paar kuud kannatamatult oodanud, mõeldes vähemalt iga päev oma uue õppeaasta peale! Ja kuigi täna oli alles esimene päev ja ega ma päris täpselt ise ka ei tea, mis mind selle kahe aasta jooksul ees ootab, siis ma olen kõigeks valmis! Tulgu sealt väljakutseid või olgu see üks korralik proovilepanek, kõik võtan vastu! Te lihtsalt ei kujuta ette, kui elevil ma olen! 

Õpin alates tänasest Central Tafe’s eriala Early Childhood Education and Care, mis eesti keeles tähendab midagi lasteaiakasvataja ja alghariduse õpetaja vahepealset, ametlikult õpetatakse mind tegelema lastega vanuses 0-12. See valik tuli kuidagi nii loomulikult, ma isegi ei kaalunud midagi muud õppida, sest see eriala eeldab lastega töötamist ja mida muud võiks ma veel tahta! 

Selleks, et Austraalias kooliteed alustada, peab natuke oma väärtluslikku aega pühendama paberimajanduse ja viisadokumentide peale, aga kuna sel teemal on minult juba nii palju uuritud, siis ma kirjutan ükskord ühe põhjalikuma postituse. Kõige tähtsam on omada raha, sest õpingud on küllaltki kulukad. See samm tegi mind umbes 25 000 dollari võrra vaesemaks, aga miljon korda õnnelikumaks!!! 

Kui ma kaks aastat tagasi Tallinnas noorsootöötaja paberid kätte sain, siis teadsin päris kindlalt, et ühel hetkel tahan edasi õppida, küll aga ei oleks ma iial uskunud, et mul avaneb võimalus õppida Austraalias. Parem on suuri plaane mitte liiga varakult teha, aga vaikselt ma juba mõtlen järgmise kooli peale… 

Nüüdsest oleme ka ametlikult uuel viisal, student viisa kehtib meile mõlemale kuni õpingute lõpuni. Selle viisa ainus miinus on piirang, mis lubab nädalas töötada kuni 20 tundi (mina võin erandina koolivaheaegadel piiramatult töötada). Järgmine lühem vaheaeg tuleb juba oktoobris ja detsembrist lähen pikale suvevaheajale! 

Aga enne vaheaega ootab mind põnev kooliaeg, millest loodetavasti jõuab miskit ka siia blogisse. Täna sai juba selgeks, et meie rahvusvahelisel kursusel olen üks heledama nahatooniga õpilane, enamus kursakaaslasi on asiaadid või aafriklased. See on kindlasti üks põhjus, miks mulle siin õppida meeldib – kogu maailm on sinuga ühel kursusel!