ajalugu Melbourne

Victoria - Melbourne

16:43Ketlin



Oleme nüüdseks reisinud Victoria osariiki. Victoria pealinnaks on umbes 4 miljoni elanikuga Melbourne. Pindalalt on osariik üks väiksemaid Austraalias, kuid elanike arvu poolest teisel kohal.

Victoria osariik on väga mitmekesine. Lääne-Victoria on tuntud ilusa looduse poolest, seal asuvad kuulsad Kaksteist Apostlit (mida tahame kindlasti külastada) ning mitmed teised rahvuspargid. Kaksteist Apostlit on teisisõnu tosin lubjakivikalju moodustist, mis on omamoodi Austraalia sümbol, sest peaaegu igas kalendris või suveniiri vidinal on foto kujudest. Ida-Victoria on rikkalik viinamarjaistanduste poolest, mitmed maailmaklassi veinid on siit pärit. Talvespordifännid on oodatud just Victoriasse, sest siin asuvad Austraalia Alpid! Jah, isegi lumi on Austraalias olemas! Alpid on talvekuudel väga populaarsed ja mõnes mõttes oleks põnev seal ära käia, aga kuna praegu on meil suvi algamas, siis jääb see mõte tulevikku.




Kuigi Victoria pindala pole eriti suur, varieerub kliima kuumast ja kuivast loodeosast jaheda ja mõõduka rannikuni. Pealinn Melbourne ja selle lähiümbrus jääb parasvöötmesse, samas sisemaal puhuvad kõrbetuuled. Ilm on siin ettenägematu, tihti vihmane (nagu täna) ja meenutab Eestimaa suve.

Melbourne asutati Port Phillipi lahe ümber 1835. aastal, kui John Batman „ostis“ aborigeenide hõimu käest suure maatüki, kuhu esialgu loodi telklaager. Telklaagrist kasvas lühikese ajaga suurlinn, mis kandis Austraalia pealinna staatust 1901 – 1927.

Melbourne linnal on väga palju fänne, sest kui näiteks töökaaslastelt nõu küsisime, kas minna Sydney’sse või Melbourne’i, siis kõik soovitasid viimast. Oleme kohanud vaid mõnda üksikut inimest, kellele Melbourne ei meeldiks. Öeldakse, et Melbourne on aedade/parkide linn, kultuuri- ja spordi linn, vanakeste linn. Kaks esimest on kindlasti tõsi, sest juba praegu on meile silma jäänud väga ilusaid parke ning linnapildis kohtab palju kultuuriasutusi, rääkimata spordistaadionitest. Vanakeste linna all peetakse silmas rahulikkust ja võrdlemisi aeglast tempot suurlinna kohta. Liiklus on siin tõesti ootamatult rahulik, kuigi me ise veel rooli pole jõudnud istuda. Melbourne on võrdlemisi laiali valgunud ja seetõttu ei teki sellist ülerahvastatuse tunnet nagu Sydney’s, kus pidavat olema väga kitsas. Ühel ilusal päeval, kui meil Sydney’s ka käidud, siis saame lõpliku otsuse langetada ja tõe välja selgitada : ).


Kui jalutasime Melbourne kesklinnas, siis meenutas see linn mulle miskipärast Stockholmi… Kui istusime metroo peale ja nägime ka natuke kaugemaid linnaosi, siis tuli meelde London. Linna süda asub meie arvates Yarra jõe ääres, kus võiks vist iga päev jalutamas käia. Mulle on alati meeldinud linnad, mille keskel voolab jõgi, see annab linnale nii palju juurde ja küllap seetõttu tundub ka Melbourne ilus, hubane ja mitmekesine.



Kindlasti tahaksime Melbourne’s mõnda aega elada, kuid praegu on meil natuke teised plaanid. Vajalik oleks alustada farmitööga (mida ma ausalt öeldes üldse teha ei tahaks). Selleks, et farmi minna, on meil autot tarvis. Olemegi natuke uurinud, netis surfanud jne, aga ostu veel sooritanud pole. Mõtlesime umbes nädalaks siia jääda, elame praegu hostelis, siis edasi farmitööd paar nädalat teha ning seejärel Adelaide Eesti Päevadele sõita, et siis seal jõule tähistada ning jälle Katrini ja Urmasega kohtuda.

Kuigi Melbourne on suur ja põnevaid kohti leidub palju, loodame siiski nädalaga esialgu hakkama saada. Kuna minu sõbranna Annela elab hetkel siin, siis on tekkinud juba päris palju ideid. Väga hea tunne on reisida kuskile, kus keegi sind juba ees ootab, linna tutvustab jne. Annela abiga leidsime ka hosteli, mis praeguse seisuga on üks parimaid, kus ööbinud oleme (mitte, et need hostelid meile nüüd meeldiks:D). Igal juhul tõotab tulla üks põnev ja lõbus nädal!

You Might Also Like

3 kommentaari

  1. tere tere,
    Vaatame siin Siimuga, et teil on ikka üli toredad postitused, saime veidi lugemisvara juurde:) Soovime teile ilusat austraalia avastamist. Meil aga viimased loetud päevad veel lahkumiseni. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida :)
    vaid sellest, et meie mõlema autokesed reisivad nüüd koos Perthi poole. nimelt sakslased, kes ostsid teie auto, töötasid meie farmis... Huvitav kuidas need autod oma pisivigadega kohale jõuavad;)

    ReplyDelete
  2. Tervitused Kiilist, Ketu!Ei,mitte Saksamaalt, vaid ikka Tallinna külje alt :) Tervitused siinkohal ka Sammo poolt teile. Ja Jackie (meie koer) poolt. MEil on väga hea meel, et olete võtnud ette sellise pika ja põneva rännutee kaugele, suisa teisele poole maakera. Elame teie seiklustele kaasa ja loodame, et ikka Eestimaal taas näeme. kunagi kindlasti. Sest no kuulge, teeb ju ikka kadedaks küll kui kadrisandid ukse taga laulavad ja sisse tulles vilja- ja muud õnne soovivad! ja mis peamine, meil ju suur lumi maas, mis kohe kutsub õue möllama. nii suuri kui ka väikeseid. Olge siis tublid seal kaugel maal!!! Annika, Sammo ja Jackie

    ReplyDelete
  3. Nii tore kuulda, et olete meie tegemistega kursis ja jälgite meie seiklusi:)
    Lume-igatsust veel ei ole, aga juba on tekkinud tunne, et lahe oleks korraks Eestis ära käia... ja siis ruttu tagasi tulla:)
    Nautige talve ja traditsioonilisi jõule meie eest ka, siin vist jõulutunnet ei teki.
    Tervitused kõigile teile sinna kaugele Kiili!

    ReplyDelete

Powered by Blogger.

Contact Form