Jõudsime Mauritiusele õhtul kella 1800 ajal. Lennujaamas hakkas muidugi kohe väga palav, sest riietus vastas ikka talvisele Perth’ile. Tegelikult on Mauritiusel ka praegu talv ja mu kohalik tuttav ei soovitanud üldse juulikuus siia puhkama tulla, aga nüüdseks võin kinnitada, et ilm on olnud väga mõnus. Mauritius on troopiline saar, mida külastatakse aastaringselt. Kehtib kaks aastaaega – kuum ja niiske suvi novembrist aprillini ning jahe ja kuiv talv juunist septembrini. Hetkel on päeval olnud keskmiselt 25 kraadi ja õhtuti 18 kraadi ning igapäevaselt päikseline. Tundub, et talv sobibki paremini selle saare külastuseks, sest pole nii lämbe ja liiga kuum.

Troopilisele saarele kohaselt on kõikjal lopsakalt roheline. Rannad peaks olema ilusad igas saare otsas, aga üldiselt on idakaldal tuulisem ja sajab ka rohkem. Kuna meie otsustasime Mauritiust külastada talvel, siis valisime kindluse mõttes põhjapoolse piirkonna, kus on rohkem päikest ning vähem tuult ja vihma. Natuke ebamugav oli, et lennujaam asub saare teises otsas lõunas, aga samas on tegemist pisikese saarega ja sõiduks kulub vaid 1 – 1,5h.

Pean tunnistama, et mul olid väga kõrged ootused Mauritiusele. Hakkasime seda reisi vaikselt juba aasta tagasi planeerima ja olen selle ajaga jõudnud küll ja veel end interneti vahendusel kohaliku eluga kurssi viia. Peamiselt kiidetakse võrratuid liivarandu, kohalike külalislahkust ja kvaliteetset teeninduskultuuri, fantastilist kööki ja eksootilisust. Võin kohe ära öelda, et see kõik vastabki tõele! Rannad on ilusad ja väga puhtad, meid koheldakse igal pool nagu kõrgeaususi ja toit viib keele alla! Romantikat lisab veel prantsuse keel, mida kuuleb alati igal pool esimesena. Pole siis ime, et saar on tuntud kui üks luksuslikumaid turismi sihtkohti.

Mäletan, kuidas ma aastaid tagasi oma Mauritiuse tuttavale näitasin Eesti lippu ja talle tundus meie lipp nii sünge ja tume. Jah, võrreldes nende rõõmsa lipuga vist on jah pisut süngem...

Kohati on Mauritius veider riik. Asub Aafrikas, aga saar ise on segu Euroopast ja Aasiast. Ametlikku keelt ei ole (vaid parlamendis on ametlikuks keeleks inglise keel), räägitakse prantsuse ja inglise keelt, kuid enamik kohalikke kasutab omavahel igapäevaselt kreooli (Mauritian creole, mis põhineb suuresti prantsuse keelel). Meid kõnetati alati esimesena prantsuse keeles. Koolides toimub õppetöö kas inglise või prantsuse keeles ning lisaks on populaarne õppida mõnda aasiapärast võõrkeelt. Meedia paistab eelistavat prantsuse keelt, raamatupoed on enamasti kakskeelsed. Väga palju on India mõjutusi ja enamik rahvastikust on India juurtega, peamine usk on hinduism. Igas mõttes väga multikultuurne saar.

Rahvaarv on võrreldav Eestiga (täpsemalt 1,2 miljonit), pindalalt sarnane Saaremaale. Mulle tundus üsna hõredalt asustatud, aga see võis tuleneda sellest, et kohati meenutab Mauritius kaootilist Aasiat, aga on kordades puhtam ja vaiksem. Teed on korralikud ja liiklus enam-vähem. Lugesin mingit reisikirja, kus kirjutati, et liiklus on ikka täielik hullumaja, aga eks see oleneb, millega võrrelda. Näiteks Aasia saartega võrreldes on väga eeskujulik, aga Euroopaga võrreldes muidugi täiesti reegliteta. Suuremates linnades või tipptundidel reguleerivad liiklust politseinikud. Liiklus on vasakpoolne.

Mauritius on suhkruroo saar! See kasvab lihtsalt igal pool asustuse vahel. Suhkruroo kasvatamine (ja erineval kujul Euroopasse eksportimine) ongi üks peamisi majandusharusid turismi ja tekstiilitööstuse kõrval. Veel toodetakse rummi, valmistatakse teed ja kohvi (mida ka kaasa ostsime, et kodus proovida). Väga populaarsed on ka värvikirevad punutud kotid, mida müüakse igal pool väga soodsate hindadega. Sain oma koti 200MUR/€5/$7.50 eest:

Siit edasi võikski sujuvalt hindadele üle minna. Teadsime enne Mauritiusele sõitu, et tegemist on üsna kalli sihtkohaga. Saar on populaarne rikaste prantslaste seas ja reeglina oodatakse saarele keskmisest jõukamat turisti. Väidetavalt hoitakse teadlikult odavlennufirmad Mauritiuselt eemal ja keskendutakse pigem lastega peredele või vanemale sihtrühmale. Perth'ist on väga mugav otselend Air Mauritiusega (8h Mauritiusele, 6h tagasi). Paljud noored võivad öelda, et tegemist on igava saarega, kus pole õiget ööelu ega midagi põnevat teha.

Kõike seda teades oli ikkagi natuke harjumatu näha poodides Austraalia hinnataset. Näiteks supermarketis toidukaubad olid samas hinnaklassis, kütus kallim kui Austraalias. Käisime toidupoodides vähe ja seetõttu mul hinnanäiteid ei ole, kuid midagi väga odavat küll silma ei jäänud. Muidugi on Grand Baie puhul tegemist turistipiirkonnaga ja küllap kohalikud teevad oma ostud mujal soodsamate hindadega. Kindlasti tõstab kohalikke hindu ka võrdlemisi pisike tarbijagrupp ja fakt, et väga palju tooteid tuleb importida (UKst, mujalt Aafrikast aga üllatusena ka näiteks Uus-Meremaalt).

Igal pool hakkas silma rahvusvaheliste brändide esinduskauplusi, lisaks muidugi ka päris palju võltstoodangut nagu ikka sellistes riikides kombeks. Kuigi väidetavalt pidid paljud originaalkaubad olema saarel valmistatud ja seega väga soodsate hindadega, siis meie Austraalia -70% allahindlustele polnud küll ükski kohalik pakkumine võrdväärne. Ja ega me muidugi ei läinudki ostureisile.

Aga ma ütlen ausalt, et ma pole mitte ühtegi puhkust sedasi nautinud nagu Mauritiusel. Nagu ütlesin, siis mul olid väga kõrged ootused enne reisi, sest kõikjal räägitakse sellest saarest ülivõrdes. Kartsin väga pettuda, aga pean ütlema, et armusin Mauritiusesse esimesest silmapilgust. Ma ei ole mitte üheski riigis varem nii kõrget klienditeenindust kohanud ja seda nii järjepidevalt. Arusaadav, et viie tärni hotellis on teenindus tasemel, aga ka resordist väljaspool ei kohanud me kordagi midagi negatiivset. Samal ajal mulle meeldis, et ma ei tundnud end nagu orjapidaja, mida võib tihti Aasias kohata. Kohalikud on väga sõbralikud, samas mitte liiga pealetükkivad ega alandlikud. Eks natuke veider oli näha, kuidas nahavärv siiski väga palju otsustab. Kogu teenindav personal on tumedanahalised (peamiselt India sugemetega) ja valdav osa turiste on valged. Kogu selle reisi jooksul ei teenindanud meid kordagi ükski valge inimene.

Muidugi tasub enne Mauritiusele tulekut selgeks teha, mida puhkuselt oodatakse. Meie tahtsime lõõgastuda ja selleks on Mauritius super. Lisaks on populaarsed muidugi igasugu veespordialad. Kes otsib väga aktiivset puhkust ja/või metsikut ööelu sellel tasub pigem edasi otsida.