Aasia Tai Kuningriik

Esimene kirev päev Phuketil

23:07Ketlin


“Tai on naeratuste maa!” kilkab iga reisikiri ja infovoldik ja seda võib alguses võib-olla isegi uskuma jääda. Meil on selle müüdi seletamiseks päris mitu erinevat teooriat ja mida aeg edasi, seda rohkem oleme veendunud, et vähemalt valge nahavärviga turisti jaoks jääb Tai naeratus pigem erandiks kui reegliks.   

Võib-olla ma peaksin kohe ette hoiatama, et tõelistel Tai fännidel tuleks selle blogi lugemine viivitamatult lõpetada. Meie ei ole Tai fännid ning ei kavatse seda kiidulaulu enam kolmesaja neljakümne viiendat korda üle kirjutada ja rääkida võrratust puhkusest keset võrratut loodust, võrratuid inimesi ja võrratut hinnataset. Mis muidugi ei tähenda seda, et meile siin kohe mitte miski ei meeldiks, õnneks nii hull see asi ei ole. 

Kui me oma õõtsuvalt laevareisilt Phuketisse jõudsime, saabus tõeline meelerahu. Hotell, kus veedame seitse järgnevat ööd, tervitas meid laia naeratuse saatel (lõpuks ometi!) ja sisendas üsna veenvalt, et seda puhkust on võimalik veel päästa! Kes otsib mõnusat hotelli, siis Karon Sea Sands Resort & Spa on kindla peale minek, pole ühtki paha sõna öelda. Tagantjärgi võib öelda, et see oligi üks vähestest kohtadest, kus meid kõige meeldivamalt teenindati.

Väga ruumikas ja puhas hotellituba

Vaade rõdult

 Tõelised turistid puutuvad iga päev lugematuid kordi kokku igasugu klienditeenindajatega. Teeninduse tase on Phuketis ebameeldivalt madal! Esiteks ei räägita eriti inglise keelt, mida on keeruline mõista, arvestades, et tegemist on turismile üles ehitatud piirkonnaga, mida külastab aastas vähemalt 4 miljonit inimest (ja see number pidevalt kasvab). Ja kuna turiste on palju, siis muutuvad kohalikud laisaks ja ei viitsi enam pingutada (see on minu teooria).

Söögikohti on muidugi mustmiljon! Kui kohalik köök välja jätta, siis kõige rohkem tundub olevat itaalia ja vene restorane. Salatid on korralikus restoranis umbes ฿200-400, pearoad ฿300-800, kokteilid ฿150-200, väike õlu ฿100-150. Käisime ühe korra kohalikus toidupoes ka uudistamas. Ega mul niimoodi möödaminnes hinnad meelde ei jäänud, küll aga võib öelda, et kaubad olid väga odavad. Harjumatu oli näha näiteks toorest liha keset poesaali umbes samamoodi nagu meil puuviljad lahtiselt kõigile võtmiseks. 

100.00 THB = 2.56640 EUR
100.00 THB = 3.26332 AUD

Hard Rock Cafe - pole võimalik pettuda!


Aussie baare ja Iiri pubisid näeb igal nurgal

 Juba esimesel õhtul sai selgeks, et Phuketis käib palju venelasi, mida ma tegelikult küll teadsin, aga ei osanud päris niimoodi ette kujutada. Kohalikud tervitavad enamus valgeid: “Privet!”, igal pool hakkab silma venekeelseid silte ja kohanimesid, esimesena ulatatakse alati venekeelne menüü ning väga palju pakutakse venekeelseid ekskursioone. Sattusin näiteks ühte kauplusesse, kus müüdi igasugu käsitsi valmistatud seepe ja looduslikke teesegusid jne ja kahjuks ei olnud mul võimalik sealt midagi osta, sest mu vene keele tase ei olnud piisav, et kaupadest aru saada ning tai keelt, üllatus-üllatus, ei ole ma õppinud. 


Üks paljudest vene restoranidest

 Ega mul üldiselt venelaste vastu midagi ei ole, aga need eksemplarid, kes Eesti idanaabrusest Phuketile kohale lendavad, on küll üks omaette sort. Võib-olla sobiks neid uusrikasteks nimetada. Minu jaoks on nad liiga lärmakad ja ebaviisakad ning kahjuks hakkab see kuidagi eriti hästi igal pool silma. Enamusele neist on otsaette kirjutatud “olen rikas rahaboss, tegelt olen vene oss”. Teiseks ei oska see Phuketisse reisiv venelane ühtki teist keelt peale vene keele. Kui mitu korda me sattusime nägema, kuidas näost punane venelane midagi vihaselt vene keeles kohalikelt nõuab. Võite kolm korda arvata, kas kohalikud valdavad vene keelt või mitte!

Esimesel õhtul otsustasime Karonis natuke ringi vaadata ja muidugi sattusime turule. Turg ja müügiletid on Tais igal nurgal, koguaeg saab midagi kuskilt osta, Aasia eripära. Noh jalutasime seal siis ringi ja jäin mingeid kaupu hetkeks uurima. Geelitukaga kohalik müügimees hüppas kohe ligi ja hakkas juba ostu vormistama. Ma siis püüdsin tal hoogu maha võtta ja küsisin uudishimust kaupade hindu. Geelitukk oli muidugi proff müügimees ja teatas mulle täiesti naeruväärse summa. Kuna see oli alles esimene õhtu ja ega mulle ta asjad ei meeldinud ka, niisiis otsustasin viisakalt Geelitukaga hüvasti jätta. Ja mis sealt siis tuli! Kutt sõimas mu läbi!!! Et miks ma tulen ta poodi kui midagi ei osta!!! Heikki oli natuke eemal ja ei saanud esimese hooga täpselt pihta, et kus see skandaal nüüd lahti läks ja ma olin nagu puuga pähe saanud, ei mõistnud midagi vastu ka öelda.

Jalutasime siis edasi, ise ka ei saanud aru, mis just sekund tagasi juhtunud oli. Jõudsime päikseprilli letini, kõik kuulsamad brändid muidugi esindatud. No seal poes ei olnud meil mingit ostusoovi, aga vaatasime siiski ringi. Olin juba ettevaatlik, et ühtki asja liiga pikalt uurima ei hakkaks igaks juhuks. Sellest hoolimata püüdis müüja muidugi kõiki asju mulle pähe määrida. Kui ma oma lühikese ringkäiguga poest juba väljuda olin jõundnud, pistis kutt solvunult karjuma, et miks ma vaatasin ta kaupu, kui midagi ei ostnud!!! No kujutate pilti! Alles viis minutit tagasi sain peapesu ja nüüd uuesti! Seekord ma ei suutnud vait olla ja sõimasin tal näo täis, et ta peaks endale uue töökoha otsima, sest tal pole õrna ainugi, kuidas klientidega käituda jne. Asi läks tegelikult juba päris inetuks, nüüd juba sekkus ka Heikki ja mul hakkas kuidagi hirmus seal. Teate ju küll, mismoodi kolmanda maailma riikides need asjad käivad.

Kõndisime vihaselt sealt minema ja lubasin endale, et ei tõsta sammu ka enam sellisele turule! Esimese hooga tahtsin tagasilennu pileteid juba varasemaks tõsta, et saaks siit sit***st Taist minema! Esimest korda elus kui ma poemüüjalt sõimata saan ja ühtlasi lausa kaks korda järjest! Kujutage ette, kui igal pool asjad nii käiks. Väga tõhus vahend shopahoolikute raviks, keegi ei julgeks poe poole vaadatagi, rääkimata sisse astumisest. Või vastupidi, mõjuks rahakotile laastavalt, sest igalt poolt, kuhu pilgu pöörad, peaks midagi ostma.

Selline tore esimene päev Phuketil muutis meie suhtimise Taisse kahjuks väga negatiivseks. Kõigest ei jõua siia muidugi kirjutada, aga kõige enam jäigi häirima, kuidas kohalikud meisse suhtusid. Õnneks mul polnudki üldse plaanis sinna shoppama minna, küll aga armastan ma igasugu käsitsi valmistatud suveniire, ehk siis ei tahaks mõne lolli geelituka pärast kaubandusest päris kauge kaarega ka mööda käia.

Õhtul otsustasime, et homme tuleb endale mingi transpordivahend rentida, et saaks natuke omapäi ringi käia ja naeratuste maaga ehk veidi paremaid suhteid luua. Oma naiivsuses me veel ei teadnud, et see ei pruugi üldse nii libedalt minna. Kõigest sellest ja teistest tagasilöökidest juba järgmisel korral…

Karoni rand. Ei tea, kas meeldib?

No meile igal juhul ei meeldinud.
Kodus on rannad lihtsalt liiga ilusad vist...

You Might Also Like

5 kommentaari

  1. Kerli6 May 2013 at 00:45

    Egiptuses on ka väga pealetükkivad turuonud ja meil oli juhtum kus ei lastud putkast välja ennem kui midagi ostad... mulle selline käitumine ei meeldi üldse ja ei käinud väga meeleldi turgudel... üks müügimees terve turu peal kes ei tükkinud oma kaubaga peale, ei lasknud väga hinnast alla ja oskas hästi inglise keelt.. ostsin ta käest asju parema meelega kui mujalt

    ReplyDelete
  2. Kristike6 May 2013 at 11:16

    Ma arvan, et Austraalias harjudki ära hea teeninduse ja ilusate randadega jne ning siis on raske "üllatada" veelgi paremaga.

    Huvitav, kuidas teil tunded Eesti kohta oleks peale kõiki neid aastaid siin? Käisin eelmine aasta üle kolme aasta Eestis ja mul oli nii mõnigi kord sama reaktsioon nagu sul, et bookin piletid ümber, et see pole normaalne, kuidas sinusse suhtutakse. Eriti veel, kui kuuldakse, et sa ei ela alaliselt Eestis.

    Kahju, et te puhkus pole nauditav.

    ReplyDelete
  3. Ketlin6 May 2013 at 20:08

    Täpselt sellepärast ma Aasias shoppamist ei armastagi!

    Oleme kindlasti siin ära harjunud, et isegi näiteks McDonaldsis teretatakse ja öeldakse aitäh! Peale puhkust tagasi tulles oli nii tore äratundmisrõõm :)

    Kusjuures meil sõbrad käisid eelmine suvi Eestis ja ütlesid, et asjad on palju paremaks läinud ja teeninduse tase päris oluliselt tõusnud. Ükskord kui minek, siis kindlasti on palju muljetada ja kirjutada.

    ReplyDelete
  4. Viktoria8 May 2013 at 19:57

    Oi Kets, teie puhkus osutus vist tõesti mitmeosaliseks draamasaagaks! Oleks pidanud Busseltonis või Broomis puhkama :) Kindla peale minek. Ja pane tähele, et sa ja sinu "negatiivsed" kirjutised internetis Taist tekitavad kõikides karvastes hipides ja muudest maailmakodanikes tõelist viha ja ängi.

    ReplyDelete
  5. rodric camela14 September 2019 at 18:47

    See on kõigi poolt läbi mõeldud tunnistus, ma olen siin, et anda kogu maailmale teada mehest, kes päästis mu suhte ja seda suurepärast meest kutsutakse dr IZOYA-ks. Tõepoolest tegi ta minu heaks suurepärase töö, tuues tagasi mu endise väljavalitu, kes mu maha jättis, ja lubab, et ei naase enam kunagi minu juurde. Sellega olen mõistnud, et dr IZOYA üksikasjade jagamine maailmale annab palju kasu neile, kellel on purunenud kodud või suhted, aitamaks teil seda purunenud suhet või teie abielu lahendada. Tema juurde pääseb tema e-posti aadressi kaudu: drizayaomosolution@gmail.com. Või tema rakenduse number +12098373537. Võtke temaga ühendust ja vaadake, kuidas teie probleem 24 tunni jooksul lahendatakse. Ta on spetsialiseerunud ka järgmistele küsimustele ...
    (1) Sa tahad oma endist tagasi.
    (2) Soovite saada oma ametikohas edutamist.
    (3) Tahad, et mehed / naised järgiksid sind.
    (4) Sa tahad last.
    (5) Olete ettevõtja ja soovite võita lepinguid.
    (6) Sa tahad, et su mees oleks igavesti sinu oma.
    (7) Vajate vaimset abi.
    (8) Olete petnud ja soovite kaotatud raha tagasi saada.
    (9) Lõpetage lahutus.
    (10) Raha rituaalide kutsumine.
    (11) Võida valimised.

    ReplyDelete

Powered by Blogger.

Contact Form