Võib üsna kindlalt väita, et sõitsime siia saarele kaudselt ühe
filmi pärast. Koh Phi Phi Leh (see on nüüd tõesti juba teine saar, aga täpselt
meie saare külje all) sai kuulsaks kolmteist aastat tagasi kui Leonardo Di
Caprio isiklikult kohale lendas ja film “The Beach” üles võeti. Film sai
kuulsaks ja saar sai kuulsaks, mille tulemusel kohalik turism välgukiirusel hoo
sisse sai.
Järgmine, mitte just nii meeldiv sündmus, mis sellele saarestikule
(kus on kokku 6 saart) kuulsust kogus, leidis
aset 9 aastat tagasi. Kurikuulus tsunaami pühkis peaaegu kogu selle saare
maatasa. Ühelt poolt ründas 3m ja teiselt poolt 6,5m laine, mis sai suure
mürtsuga keskel kokku ja viis arvatavalt umbes 4000 inimelu endaga kaasa.
Võttes arvesse, et saarel võis tol hetkel olla u 10 000 inimest, siis
tegelikult ei tundugi see neli tuhat nii suur number. NB vaata filmi The Impossible, väga võimas!
Täna siin ringi jalutades ei viita miski üheksa aasta tagusele
hävituslikule hommikule. Peale tsunaamit ehitati saar kiiresti üles, juba aasta
hiljem olid paljud hotellid turistide vastu võtmiseks valmis ja tsunaami
hoiatussüsteem töökorras. Elu ja melu läks sama tormakalt edasi.
Phi Phi on populaarne ööelu elamiseks. Minu arust satuvad siia
enamasti Euroopa seljakotirändurid. Väga palju kuuleb prantsuse keelt, tundub,
et saar on armastatud meie naabrite rootslaste ja venelaste seas. Veider, et
nii paljud eurooplased/austraallased on siin oma ärid püsti pannud või
kuidagimoodi end siin tööle sättinud (jagavad flaiereid või müüvad
sukeldumistuure), sellest fenomenist me eriti hästi aru ei saa.
 |
| Kokteilid |
Klienditeenindus
Arvestades, milline turismimagnet see Phi Phi on, eeldaks küll
natuke professionaalsemat klienditeenindust. Pole nende paari päeva jooksul
veel kohanud kohalikke, kes monoloogi asemel suudaks dialoogi astuda. Näiteks
meie hotelli personal lihtsalt ei räägigi midagi. Ise küsin, ise vastan või
loen kehakeelt. Tundub, et aru saamisega ei olegi neil väga probleemi, pigem ei
osata vastu rääkida. Üllatav, et enamasti ei pandagi üldse rõhku
klienditeenindusele, ju on turiste nii palju, et ei peagi pingutama.
Aga selle kõige juures mulle meeldib, et on ära kadunud see
tingimise ja hindade üle kauplemise komme. Mulle pole see kunagi meeldinud!
Enamasti on igal pool fixed price ja keegi ei kauple. Vanast harjumusest ikka
alguses proovisime, aga ei võetud väga vedu. Näiteks pitsa maksab igal pool üle
saare ฿80, võta
või jäta. Kui muidu võiks leti äärest minema kõndida teades, et kaupleja
jookseb sulle kasvõi järgi, siis siin võid koju jalutada ja kedagi ei huvita,
kui sulle pakutud hind ei sobi. Ja siit jõuamegi sujuvalt
Hinnatasemeni
Ehhee, pole siin nii metsikult odav midagi. Näiteks päevituskreemi
saab Austraaliast sama hinnaga (฿
450-500), nagu ka Jack Daniels’i kokaga 345ml
supermarketis ฿180. Oma
hotellitoa eest olime sunnitud maksma ฿2350 öö ja kohe kindlasti pole see mingi eriline hotell, aga
majutusest võiks lausa eraldi lõigu kirjutada, nii et kannatust sellega. Restorani
pearoad on keskmiselt ฿300-500, kokteilid ฿150-200, Tai massaaz ฿300, puuvilja shake ฿80, rannatooli laenutus ฿ 100-150, poolepäevane saaretuur ฿400/in ja 8h tuur ฿600.
Austraaliast
tulles need hinnad väga ei morjenda, aga ma ei tea, kuidas eestlased siin nii
massiliselt armastavad käia. Eks mõnevõrra võib hindu mõjutada ka see, et asume
saarel ja eeldatavasti on näiteks Phuket natuke odavam, aga peab tunnistama, et
uskusime pigem natuke teistsuguseid hindu kohata.
Hotellid
Jõuamegi minu lemmikteemani
majutus. Surfasin netis juba paar kuud tagasi uudishimulikult ringi ja uurisin
hotelle. Hind ja kvaliteet tahtsid kuidagi väga erinevat sammu käia. Ma olin
vist endale valmis mõelnud, et umbes $50-60 ehk alla ฿1800
eest saab Aasias juba
täitsa kena hotellitoa. Leidsin küll igasugu sooduspakkumisi, aga maksta ฿3000 ühe öö eest tundus kuidagi väga
ülemakstud, eriti kui süveneda klientide kirjutatud tagasisidesse.
Ööbime
Phi Phi Palms Residence’s, mille tuba on üsna närtsinud olekus, mille
teenindusele võiks ümmarguse nullpunkti anda ja mille seinad on paberist. Aga
meil on toas konditsioneer ja telekas ja lausa külmkapp! Vaade kõrvalasuvale
hurtsikule (mis on tegelikult külastajaid täis hotell!) tõestab meile küll üsna
veenvalt, et elame luksuses, aga kolme öö eest tasutud ฿7050
tekitab toas ringi vaadates ikkagi segadust. Sellistel hetkedel ma kadestan
igasugu hipisid, kes hotellitubade kvaliteedi pärast kunagi oma pead ei vaeva
ja kes isegi Aasias on valmis mõne kohaliku poolikul võidunud diivanil magama
(loe: couchsurfing).
Kes
praegu samamoodi otsib hotelli Phi Phi’le siis teate, ma ei oskagi teile midagi
soovitada. Kui te olete ülalkirjeldatud hipi, siis on asi väga lihtne. Siin on
iga nurga peal hosteleid, kus saab üsna odavalt narivoodis ööbida. Kui teile
tundub, et see ei kõla just kõige lõõgastavama puhkusena, siis lihtsalt makske
rohkem ja unustage ära, et see peaks olema odav Aasia. Üks võimalus on muidugi
veel võtta tuba konditsioneerita (hinnavahe on märgatav!), aga seda tasuks
kaaluda eelkõige neil, kes näiteks sooviks üleliigseid kilosid puhkuse ajal
välja higistada või kes unistab aurusaunas magamisest, sest muidu võib tekkida
tunne, et piinlete vabatahtlikult. Õhuniiskus on aastaringselt vähemalt 75%,
eile oli see näiteks 93%!
Restoranid
Oijah,
milline toiduparadiis! Vahet pole, kas armastad kohalikku Tai kööki või
Euroopa/Ameerika/Austraalia maitseelamusi, siin on kõike! Pitsad, pastad,
Aussie burgerid, fish and chips, gelato, Pad Thai või kreeka salat pole mingi
küsimus! Kahjuks mina ei kuulu aasia toidu fännide hulka, nii et ma ei oska
midagi kohalikku soovitada, küll aga annaks positiivse hinnangu itaalia
restoranile Italiano ja ägeda atmosfääriga Pirates House. Mõlemas, nii nagu
enamus saarel asuvates söögikohtades, on tasuta internet.
 |
| Kohalik õlu |
 |
| Õhtusöök Piraadimajas |
Saarele pääseb üsna korraliku
laevaga, mille üheotsa pilet Phuketilt maksab ฿600
ja edasi-tagasi pilet ฿1000/in.
Tegemist on päris kiire transpordiga, kohale jõuab umbes 1,5h. Saarele
saabumisel tuleb muidugi jälle “saaremaks” tasuda - ฿20/in.
Homme lahkudes ootab meid kindlasti ees mingisugune saarelt lahkumise tasu,
muidu ei oleks see ju õige Aasia. Aga selle kõigeni jõuame juba järgmises
postituses.
100 THB = 2.56640 EUR
100 THB = 3.26332 AUD
0 kommentaari