Aasia Tai Kuningriik

Phi Phi ja raha lõhn

01:26Ketlin


Pilt küll udune, aga annab natuke ettekujutust

Täna räägime natuke rohkem sellest, mis siin Phi Phi’l teha ka on. Pole vist eriti üllatav, et enamasti pakutakse igasugu veespordiga seotud tegevusi. Hommikust õhtuni võib käia sukeldumas või snorgeldamas, paadituuridel, veesuusatamas või inimtühjadel randadel ujumas. Saareriigile kohaselt on igal pool pisikesi ja suuremaid saari, mida turistidele reklaamida ja tutvustada.

Me siis läksime ka eile saaretuurile. Kuna oleme varasemalt taolistel tuuridel käinud, siis võtsime seekord ette lühema, kõigest poolepäevase tripi, et kõik nö kohustuslikud vaatamisväärsused ära näha. Neid tuure pakutakse absoluutselt igal nurgal, aga ülesehituselt paistavad kõik üsna samasugused. Meie neljatunnise tripi hinnaks kujunes ฿400/in ja see sisaldas hommiku- ning lõunasööki (loe:kontsentraatmahl, munavõileib, riis + küpsised). Muide, igasugune tingimine on minevik ja tänapäeval võib juhinduda hinnakirjast.

Hommikul pakiti siis kümmekond turisti longtale e pikasabalisse paati ja saadeti saari avastama. Me olime nagu kriminaalid seal üksteise kõrvale surutud. Ju kohalikud ei tule selle peale, et euroopa inimene on võrreldes nendega palju suurema kondiga ja meid ei mahu nii palju sellesse pisikesse paati. Enamus inimesi peale meie olid jälle prantslased…

Kõigepealt jõudsime kuulsale Maya Bay rannale, mida te kõik olete arvatavasti telekast näinud. Enne veel kui jõudsime varbad liivale maha panna, teatas paadijuht  (keda tuurijuhiks oleks ilmselge liig nimetada), et saarele minekuks peab tasuma ฿100!!! Kes maksta ei soovi, peab tund aega paadis passima!!! Kas ma pean selgitama, et sellest saarele mineku maksust kuulis kogu seltskond esimest korda täpselt enne paadist Maya Bay’le ronimist?! Üks prantslane läks täitsa endast välja ja uuris, kas igal saarel tuleb maksta, kokku oli meil kavas ju 5 saart! Täielik väljapressimine, sest sisuliselt saime alles tuuril olles teada, et algne ekskursiooni hind on ajas muutuv. Hakkasime juba ette kujutama, kuidas uus maks ootab meid ees peale saare külastamist ja kuidas iga uue saare juures peab rahakoti jälle välja otsima.

Rand oli tõesti ilus, aga oleks meile palju rohkem meeldinud ilma sadade teiste turistideta. Noh, ega see eriline üllatus ei olnud, aga siiski oli koha peal raske uskuda, et inimesi oli niiiii palju kohale tulnud. Enamus pilte on meil koos võõraste turistidega, aga mis seal siis ikka. Kahjuks pean tunnistama, et sellised rannad ja mereveed on nähtud ja meis mingeid väga erilisi emotsioone ei tekitanud.

Saabume Maya Bay'le

Mina ja teised turistid

Meie ja teised turistid

Turismilõks Maya Bay


Edasi käisime veel mõnes rannas, sai ujuda, vettehüppeid harrastada ning snorgeldada. Üldiselt ei osanud seda tuuri kuidagi nautida, sest paadijuht ja tema suhtlemisoskus oli allapoole arvestust. No ma saan aru küll, et tal on nendest randadest ja nõmedatest turistidest kopp juba ammu ees, aga ehk siis tuleks natuke peegli ees enne uut tööpäeva harjutada… Mitmed teisedki olid pettunud kogu selles asjaajamises, nii et pole meie üksi siin erilised kriitikud. Muide, kui tagasi hotellituppa jõudsime, siis avastasime, et kõigele lisaks lõpetas ta tuuri peaaegu tund aega varem ära, vot sulle!

Loodus oli seal ilus küll, aga nägi äravahetamiseni sarnane välja Filipiinidega, kus esiteks oli puhtam, vähem turiste ning filipiinode klienditeenindustase ühtis meie arusaamadega. Sellel väljasõidul oli kahjuks väga tugev raha lõhn juures ja kuigi ma teadsin juba enne Taisse saabumist, et tegemist on turistilõksuga, siis seekord silma väga kinni ei õnnestunud pigistada.

Üldiselt ma soovitaks pigem rentida paat + kohalik paadimees ja minna ise neid ilusaid kohti avastama. Kaalusime ka meie seda varianti, aga kuna olime varem selliste valmis tuuridega rahule jäänud, siis läksime omast arust lihtsama vastupanu teed. Saari on seal väga palju, valik suur ja lai ning kes teeb enne kodutöö ära, ei tohiks pettuda. 

Snorgeldamiskoht, kus saab kive ja liiva vaadelda

Pildi pealt tundub täitsa ilus
 
Õhtupoole enne päikseloojangut otsustasime vaateplatvormile (pilet ฿20) turnida. Oijah, sellises niiskuses oli see ikka paras katsumus! Õnneks saab tippu jõudes pisikesest putkast igasugu erinevaid karastavaid turgutisi soetada, nii et jäävad ellu ka need, kes unustavad end veepudeliga varustada. Päris ilus vaade avanes sealt, inimesed lihtsalt istusid kivide otsas ja puhkasid silma, nii mitmedki olid tulnud päikseloojangut nautima. Ma hakkasin paratamatult ette kujutama, mismoodi see tsunaami sealt ülevalt võis paista. Mõelge, mõned inimesed just sealt vaateplatvormilt seda pealt nägidki!





Tundub, et meid see fenomenaalne Phi Phi ära ei võrgutanud. Turistilõksule kohaselt oli koguaeg tunne, et ma ei mahu kuskile ära. Öeldakse, et Phi Phi on pidutsemise saar ja võin seda kahtlemata kinnitada. Näiteks ilma kõrvatroppideta enne kella 4 hommikul magama ei õnnestunud jääda. Väga häiris, et teenindav personal suutis inglise keeles heal juhul öelda thank you ja arvestades kvaliteeti tundus enamus tooteid ja teenuseid ülemakstud. Ma kahtlustan siiski, et kui poleks olnud filmi “The Beach”, poleks meie oma jalga Phi Phi’le tõstnud, sest ega seal rohkem midagi väga erilist ei olnudki.

Kolmanda päeva hommikul oli täitsa hea meel praamile astuda ja ära sõita. Mul oli kodutöö küll tehtud ja olin Phi Phi kohta lugedes veendunud, et siin peab iga turist ära käima, kuid enam meil sellist seisukohta ei ole. Tais on mustmiljon asustamata saart, kuhu saab mõneks tunniks sõita, ma ei oska välja tuua mille poolest see Phi Phi nii eriline on ja miks sinna minema peaks. Kirev ööelu on igal pool mujal täpselt samamoodi olemas, tundub aja raiskamisena mingi disko pärast sinna kohale sõita.

Enamus randu on räpased ja ei kutsu ujuma, ilusate randade nägemiseks peab paadiga kuskile eemale sõitma. Kuna igal ööl pidutsevad rannas sajad turistid, siis hommikul näeb seal kõiksugu peojääke (sealhulgas klaasikilde). Kuigi on tegemist maailmakuulsa tõmbenumbriga, kust käib miljoneid turiste läbi, siis inglise keelega on raskusi isegi hotelli töötajatel. Tundub, et turist jätab siia nii palju raha, et keegi ei viitsi pingutada, klienditeeninduse tase on olematu.

Kõige tipuks oli paadireis tagasi Phuketisse meie senise elu kõige hullem! Ma olin vahepeal üsna kindel, et me lähme põhja! Ilm oli küll sombune, aga erilist tormi küll kuskilt ei paistnud, sellegipoolest loksutas nii hullusti, et enamus inimesi öökisid või oksendasid. Meeskond hakkas juba 10 minutit peale sadamast lahkumist oksekotte jagama ja hea oli, sest iga teine sai seda sihtotstarbeliselt kasutada. Me võtsime igaks juhuks tableti sisse, jumal tänatud. Kujutage ette kaks tundi karusselli sõita ise samal ajal mõeldes, et kogu kupatus laguneb kohe koost. Mul oli täpselt selline tunne. Vahtisin aknast välja proovides ükskõik mille muu peale mõelda. Vahepeal pidi kõrvad või nina kinni hoidma, et erinevad hääled või oksehais olemist veel õõnsamaks ei teeks. Täielik õnnistus oli kaks tundi hiljem jalg kindlale maapinnale panna!

Ma ei taha kõlada negatiivsena, aga kahjuks ei õnnestunud meil avastada Phi Phi’l see, mida enamus selle saare kummardajaid armastavad. Kohalikud on muutunud väga laisaks ja seetõttu ei pane eriti rõhku klienditeenindusele. Tundub, et turistid ei saa siit saarelt mitte kunagi otsa ja nii polegi vaja pingutada. Olles külastanud erinevaid riike/saari Aasias, ütleme, et Phi Phi (ja Tai) võib vabalt vahele jätta.

You Might Also Like

7 kommentaari

  1. Tulime just nädal tagasi Phi Phi saarelt. Julgen väita, et see koht on külastamist väärt ja kindlasti soovitame sinna minna. Jah, turiste on ohtralt ja keelega on probleeme (terves Tais), kuid hakkama saavad kõik. Hotelli oleks võinud ju keskmest eemale otsida nii nagu meie tegime. Saime rahus terve öö magada. Võtsime samuti poole päeva tuuri ning see oli väga ok. Meid oli koguni 15 paadis ja ruumi oleks olnud veel 6-7 inimesele. Maya bay oli küll ülerahvastatud, kuid äärmiselt ilus! Ütleksin et ka snorgeldamine oli meie elu parim, oleme ka 2a Austraalias rännanud ja teistel pisikestel saartel käinud. Seal juures snorgeldanud ohtralt. Meie igatahes nägime tuhandeid värvilisi kalu, merisiile, merimadu ja kõiksugu huvitavaud ja ilusad vee-elukad, taimi. Kohtasime saarel ka väga sõbralikku personali ja mõni neist rääkis täiesti normaalset inglise keelt. Hetkel jääb küll eestlaslikult virisev mulje...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Väga hea, et vastukaaluks ka sellised muljed! Nagu ma ütlesin, siis enamasti kõik kiidavadki seda saart, lihtsalt meie ei leidnud sealt midagi nii erilist. Ma ei tea, kas põhjendatud kriitikat saab alati "eestlaslikuks virinaks" nimetada, äkki lihtsalt inimestele lähevad erinevad asjad peale.

      Delete
  2. Me oleme Aasias Vietnami, Indoneesia, Filipiinide, Tai ja Malaisia saartel käinud-olnud ja Phi Phi oli pärast kõiki neid käimisi samuti suureks pettumiseks. Mind häiris ka see pakitus ja ülerahvastatus, üsna kallid hinnad ja räpased rannad. Tai saartest meeldis Koh Chang kõige enam! Mul on siiani mulje jäänud, et Phi Phi on just kanepilembeliste seljakotirändurite peomeka, kes taolised inimesed leiavad endale "elu mõtte", ennast narkotsist ja alkost täis pumbates ja end DiCaprio nahka ette kujutades unistades kinnisest helesinisest laguunist.... :) Ma arvan, et see saar võib meeldida küll ja sellest võib vaimustusse sattuda, kui sa pole midagi paremat elus näinud. Me oleme sõnadega edasikirjeldamatuid kohti elus näinud ja top 10-sse Phi Phi kindlasti ei mahu.

    Kets, me peame ikka Okeaania saartele reisima! Me tahtsime Andrese sünnipäevaks minna, aga otsustasime hoopis Queenslandi Cairnsi piletid osta :)

    ReplyDelete
  3. Vaatasin just mida ma oma blogis 2009.aastal kirjutasin: http://elumujal.blogspot.com.au/2009/11/ilus-ja-kole-koh-phi-phi.html
    pole sinu kirjeldusest kuigi erinev ju! :)

    ReplyDelete
  4. Lugesin ka su postituse üle, kuigi mul oli meeles, et teile Phi Phi ei meeldinud.
    Hea nali on see, et meie mõtlesime, et Phi Phi on kallis, aga tuli välja, et võrreldes Phuketiga oli seal hoopis odav!
    Tead, kogu see reis on olnud täielik pettumus, nii et edaspidi kavatseme tõesti oma raha pigem Austraalias raisata, ei teki sellist ärakasutatud tunnet vähemalt ja mind koheldakse inimesena.

    ReplyDelete
  5. Käisime jõulude aeg Phi Phi´l. See pidanuks olema turismihooaja kõrghetk, kuid piltide järgi tundub, et rahvamass on nüüd oluliselt suurem.
    Kui oled palju näinud ning soojas kliimas kaua olnud, siis ei väärtusta sa enam sooja ilma ning kõik negatiivne hakkab paremini silma. Otse Eestist tulleks oleks Phi Phi nagu paradiis. Meie jaoks oli nt Bali saar suureks pettumuseks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, sellega olen kindlasti nõus, et otse Eestist saabudes hindaks seda kuumust ja päikest hoopis kõrgemini. Ja võib-olla esimese välisreisina oleks see täitsa rahuldav olnud.
      Kõige rohkem vist jäigi häirima olematu v ebaviisakas klienditeenindus, mäletate ju isegi, mis tasemel see võrdluseks Austraalias on.
      Ja tõesti oli ülerahvastatud, kuigi aprill on hooaja lõpp, paadid ei mahtunud randa ära, hullumaja:D

      Delete

Powered by Blogger.

Contact Form