Lastega töötamine on mõnikord tõeline lust ja lillepidu. Noh, võib
öelda, et enamus ajast, mitte ainult mõnikord. Mul on täiesti võimatu jääda
ükskõikseks, kui väiksed naerusuud löövad särama minu saabumisel või kui
pisikesed kohe ei saa ilma kallistuseta koju minna. Sellest pole üldse mõtet
rääkida, kui humoorikad need lapsed võivad olla!
Kooli ajal töötasin enamasti 5-12-aastaste lastega OSHC’s (Outside
School Hours Care), mis on siis nagu pikapäevarühm või tundideväline huviring. Selline
süsteem on väga vajalik nendele lapsevanematele, kes käivad täiskohaga tööl ja
kes pole endale lapsehoidjat palganud. Kool lõpeb kõigil kuni 12-aastastel
lastel tavaliselt umbes kella 3 ajal ja ilma saatjata ei või õpetaja lapsi koju
lubada. Seega tulengi mängu mina ja korjan oma bussiga need väiksed marakratid
peale, et nende aega siis kuni kella 6ni sisustada. Kõigepealt proovin neid
kodutöödega aidata, siis on meil snäkkide aeg ja lõpuks võtame ette
kunstitegevused või mängime niisama. Lapsevanematele läheb meie keskuses
selline kolmetunnine teenus maksma $28.
Kuna alates detsembrist on mul vaheaeg, siis olen lisaks ka meie
päevahoius rohkem tööl käinud. Kellel puudub mu töökohast ettekujutus, siis
mõelge eestis asuvate eralasteaedade peale, kus iga vanusegrupi jaoks on ainult
üks rühm. Päevahoid on Austraalias võrdlemisi kallis, näiteks meie keskuses
tuleb ühe päeva eest maksta $93. Olenevalt sissetulekust saab muidugi riigilt
toetust, aga siiski jääb mõne pere jaoks see liiga kalliks ja nii on ka meie
keskuses palju selliseid lapsi, kes iga päev kohal ei käi.
Riigi lasteaedasid ja sellist süsteemi nagu Eestis meil siin
põhimõtteliselt ei olegi. Alternatiiv lasteaiale ehk child care centre’le on
Family Day Care ehk kodus töötavad inimesed, kellel tavaliselt (aga mitte
tingimata) on omal laps(ed) ja kes soovivad lisaraha teenida kellegi teise
lapsi hoides. Family Day Care süsteem on reguleeritud vastava osakonna poolt ja
selle avamiseks on tarvis igasugu reeglitele vastata. Paljud mu kursaõed on
mõelnud kunagi selliselt tööle hakata ja enamus mu õppejõude on noorena
tegutsenud Family Day Care töötajatena.
Eestis on viimasel ajal olnud väga aktuaalne teema lasteaiarühmade
ja seal töötavate õpetajatega seoses.
Olgu siis öeldud, et WA’s on kuni 2a lastega ette nähtud 1 õpetaja 4
lapse kohta, 2-3a on see 1:5 ja üle 3a 1:10. Väga täpselt on ka reguleeritud
kvalifitseeritud töötajate osakaal ning seadusemuudatuse tõttu peab uuest
aastast iga töötaja olema erialase haridusega või seda omandamas.
Muide, kogu see päevahoiu teema on Austraalias võrdlemisi uus,
näiteks veel 20-30 aastat tagasi olid enamus naisi ise oma lastega kodus või
said isiklikku hoidjat lubada ja ei vajanud päevahoiu teenust. Mida aeg edasi,
seda kallimaks on elu läinud ja tänapäeval peavad enamasti mõlemad lapsevanemad
tööl käima.
Töö päevahoius on minu jaoks täiesti uus kogemus! Ma polnud varem
lastel isegi mähkmeid vahetanud! Kui ma alguses kaalusin selle eriala õppimist,
siis mõtlesin ikka päris pikalt, kas see tõesti on minu jaoks. Mul ei ole
kunagi olnud unistust töötada nii väikeste lastega, pigem köitsid mind
teismelised või probleemsed lapsed. Aga noorsootöö valdkond kinnitas mulle
peaaegu igapäevaselt kui raske on tegeleda tagajärgedega ja nüüd mulle tundub,
et ma ei tahakski seda vist enam teha.
 | |
| Ametlikult kutsutakse lastehoiu töötajat siin educator, aga laste jaoks olen teacher. Alguses oli väga harjumatu, kui keegi teacher hõigates mind silmas pidas. |
Pisikestega töötamine on üks tõeliselt väsitav tegevus ja koguaeg
peab olema valmis igasugu ootamatusteks. Näiteks ühel hommikul jõudsin olla
tööl kõigest pool tundi kui üks beebi mu täis oksendas! Tööpäeva loomulik osa
on kaka koristamine ja õhtul koju jõudes võid juustest makarone leida. Mõnele
see sobib, mõnele mitte. Ma olen suht kiirelt sellised tööga kaasnevad eripärad
omaks võtnud ja näiteks tumerohelised ninakollid üle põskede laiali või kõhulahtisusega kaasnevad
aroomid minus erilisi emotsioone enam ei tekita.
Seda on kindlasti koomiline lugeda kogemustega lapsevanematel,
kellel kõik see ja sada muud asja on ammu juba läbi tehtud, aga minusugusel
üsna beebikaugel inimesel oli alguses küll see tunne, et mismoodi nüüd siis
läheneda. Kõiki asju ei jõua sulle kool ka õpetada ja noh - olgem ausad - vajalikust
teooriast olen ju kõigest ¼ läbinud.
Aga kui ma õhtul töölt koju sõidan, siis need igasugused
kehavedelikega seotud ebameeldivused ei tule üldse meelde ja pigem saan
rõõmustada, et kuigi lapsed võtavad palju energiat, siis nad tõesti ka ANNAVAD
väga palju energiat! Vahel tekib ikka ka selline tühi tunne, kus saad aru, et
tegelikult ei olegi maailmas mitte midagi muud tähtsat peale väikeste laste…
4 kommentaari
Oh, lugesin mitu õhtut jutti Sinu blogi - väga põnevalt kirjutad! Sain palju uut info ja aina rohkem ei jaksa enda pere kolimist ära oodata (peame riiki sisenema hiljemalt septembris, et viisa valideerida)! Edu teile kaugel maal ja kui peaksime ka Perthi kolima, kutsun kindlasti kohvile! :) Riina
ReplyDeleteAitäh heade sõnade eest!
DeleteMina teie asemel ei jaksaks ka enam oodata ja hakkaks kohe asju pakkima!
Edu ja ehk tõesti ükskord Perth'is näeb :)
Sattusin üsna hiljuti sinu blogi lugema, väga vahva on :)
ReplyDeleteMul on väga hea meel, et tead, mida elult tahad ja teed seda, mida armastad ning pürgid elus ikka edasi ja edasi :)
Lastega töötamine ongi lust ja lillepidu :)
Tervitused "külmalt maalt" (-25 C, aga hetkel lummavalt päikseline)
Stella
Väga tore kuulda, et loed ja meeldib!!! Ja veel eriti tore, et seda minuga jagad, aitäh!
DeleteTervitused "kuumalt maalt" (+35C).
Ketlin