Kui üks riik juba moodustub rohkem kui seitsmest tuhandest saarest, siis küllap seda õiget elu näebki neil väikestel saartel. Filipiinidele reisides on lausa kohustuslik end kuskile metsiku looduse keskele lennutada ja õiget saareriigi melu nautida. Meie lendasime Manilast kohaliku lennufirmaga Cebu Pacific Palawani saarele Puerto Princesa’sse.
Puerto Princesa kohta võiks öelda Palawani pealinn, seal elab umbes 200 000 inimest, kokku elab saarel umbes 700 000-800 000. National Geographic on nimetanud Palawani saare üheks 2011.aasta vingeimaks sihtkohaks! Palawani reklaamitakse maapealse paradiisina, kus merevesi on puhas ja läbipaistev ning kus rannaliiv krudiseb varba all nagu valge suhkur! Rääkimata džunglit läbivatest matkaradadest, maa-alusest jõest või rikkalikust loomariigist.
Sõitsime ka lõpuks kohaliku popi tricycle'ga:
Sõitsime ka lõpuks kohaliku popi tricycle'ga:
Puerto Princesa jättis meile üsna tagasihoidliku mulje. Kohalik filipiino soovitas meil Puertost kohe edasi sõita, sest selles linnas lihtsalt polevat midagi teha ega näha. Meil oli seal planeeritud üks öö, et siis järgmisel hommikul edasi Sabangi sõita. Ööbisime hotellis Deep Forest Garden Inn, mida kindlasti julgeks soovitada! Puhas ja avar hotellituba, äge aed ja basseiniümbrus, maitsvad toidud ja sõbralik teenindus ning seda kõike väga soodsa hinnaga (vt: www.agoda.com).
Õhtul läksime väiksele Puerto Princesa linnatuurile. Meil läheb siin päris varakult pimedaks (umbes 17-18 ajal) ja peale seda on õues kottpime! Seetõttu me ei viitsinud väga kaua Puerto Princesas ringi hulkuda, käisime ainult väiksel shoppingul ja söömas, peale mida jalutasime tagasi hotelli. Tundus, et Puerto Princesa on veidi turvalisem, kui Manila, kuigi ka siin jäid turvatöötajad linnapildis kohe silma.
McDonald's Filipiinide moodi:
Kohalikud võimalused tööturul:
Täiesti tavaline vaatepilt, kuidas otse magamistoast võib müügileti avada:
Järgmisel hommikul sõitsime u 80km kaugusele Sabangi. Ja siit tulebki välja see põhjus, miks me üldsegi oleme Filipiinidel, miks me sõitsime Palawani saarele. Meie sõbrad Andres ja Viktoria abiellusid 11.11.2011 siin idüllilise loodusega Palawani saarel! Jah, ma tean, see kõlab pööraselt, aga just sellise pulmapeo nad oma sõpradele ja lähedastele korraldasid. Enamus külalisi lendasid kohale otse Eestist, kokku oli inimesi üle kolmekümne!
See pulm oli täpselt nagu ilusast armastusfilmist! Midagi romantilisemat ja eksootilisemat on vist raske ette kujutada. Nii erilises pulmas ei ole me varem kunagi käinud!
Pidu kohalike filipiinodega:
Tuleshow:
Kohalikul rummil on omadus muuta ka ehtne eesti mees keevaliseks tulekeerutajaks:
Saksa-Eesti-Filipiini segabänd:
Kogu pidu ja pillerkaar toimus Daluyon'i resortis, mille kohta võiks ainult kiidusõnu lausuda. Hotell asus kohe mererannas, kogu ümbrus oli hästi ilus!
Meie rõdult avanes just selline vaade:
Kogu hotell koosnes sellistest lahedatest onnikestest:
Sellised "taksod" või "kaubaautod" on Palawanil täiesti tavalised:
Meie rõdult avanes just selline vaade:
Kogu hotell koosnes sellistest lahedatest onnikestest:
...ja kui juhtubki häda tulema, siis pole ka hullu:
Rannas tasus silmad lahti hoida, et mõnele elukale peale ei astuks:
Uhkete hotellide vahel elavad tavalised inimesed:
Mis on üks peamisi Palawani tõmbenumbreid? Ma arvan, et selleks on Underground River ehk maa-alune jõgi, mis kuulub seitsme loodusime hulka. Sabangist on jõele pääsemiseks kaks varianti: paadiga u 15min või jalgsimatk läbi džungli, mis võtab vähemalt paar tundi aega. Meie otsustasime paadi kasuks (700peesot 6in):
Underground river oli päris lahe! Sõitsime mööda koobast, ümberringi oli kottpime, hästi niiske ja natuke kõhe. Igal paadil oli korralik prožektor, millega valgust näidata ja koobast uurida. Nahkhiired rippusid mööda kaljuseinu alla, ülevalt tilkus vett pähe ja vali hääl kajas mööda koopasoppe. See oleks kahtlemata üks parim võttepaik õudusfilmiks!
Tuur jõel maksis 200peesot/in ja kestis umbes 45min. Maa-alune jõgi on 8,2km pikk, aga päris igale poole turiste muidugi ei lubata ja tavalised tripid on ainult 1,5km kaugusele. Kõige kõrgem koht on 65m veepinnast, jõgi on u 7m sügavune. Giid rääkis, et vahel on koopas näha vesimadusid!
Kuigi Sabangis ringi jalutades näeb igal sammul hotellide, restoranide või spa-keskuste reklaame, on piirkond ikkagi üsna rahulik ja turism ei ole vist päris korralikult veel Sabangi jõudnud. Ööbimiskohti ja restorane on igale rahakotile ja maitsele. Kohalikud on sõbralikud ja mitte väga pealetükkivad, kui turisti igat sammu jõllitavad suured silmad välja arvata.
0 kommentaari