küsis täna minu töökaaslane Andres [häälda: Andrees] peale seda, kui ta oli mulle selgitanud, mitu tervitusmusi on kombeks teha tema kodumaal Kolumbias. Kolumbiat olen viimasel ajal üldse päris palju tundma õppinud tänu oma värvikatele töökaaslastele, kellest võiks lausa pikemalt kirjutada.

Töötan koos kahe Andres’iga, kes mõlemad on Kolumbiast pärit. Mõlemad hästi lahedad kutid, tõelised rosinasilmad! Üks Andres on kokk ja teine barista. Koka-Andres abiellus poolteist aastat tagasi rumeenlasest austraallasega ja kuigi ta igatseb väga oma kodumaad, elab ta mingil müstilisel põhjusel rahulikku Austraalia elu juba kaks aastat. Barista-Andres tuli Austraaliasse turundust õppima ja kavatseb peale student viisa lõppu siia elama jääda.

Tänu kahele Andres’le on meie töökeskkond üsna hispaaniakeelne. Kutid räägivad omavahel peamiselt hispaania keeles, mulle meeldib oma algelist hispaania keele oskust nendega harjutada. Meie boss Paul lisab siia keelekompotti veel itaalia keele, sest Pauli vanemad on itaallased ja enne inglise keele õppimist hakkas Paul hoopis itaalia keelt rääkima. Praeguseks mäletab ta itaalia keelt küll vähe, aga levinumaid käibefraase kasutab igapäevaselt.

Ükskord tahtsid Andresid, et ma midagi eesti keeles räägiks. Nüüd nad vahel norivad mind sõbralikult eesti keelt järgi tehes, sest nende arvates on see hästi naljakas keel. Piisab ühest lausest, kui neil juba muie näole tuleb. Jah, võõraste jaoks kõlab meie emakeel vist tõesti üsna veidralt. Kui Koka-Andres oli enam-vähem selgeks saanud, kuidas on eesti keeles "tere" ja "aitäh" tahtis ta kohe teada, kuidas öelda "ma armastan sind"! :D

Noh ja täna me arutasime Barista-Andresi ja Pauliga, mitu tervitusmusi põsele on erinevates riikides kombeks teha. Andres ütles, et tavaliselt teeb ta ainult ühe põsemusi, Paul jällegi Itaalia kombeid silmas pidades kaks põsemusi. Prantsusmaa erinevates osades on tavaline vahetada lausa kolm või neli põsemusi ja sellises huvitavas riigis nagu Omaan pidavat kombeks olema tervitusmusi mitte põsele, vaid ninale.

Peale seda oli üsna veider selgitada, et eestlased musitavad ainult oma abikaasasid või perekonnaliikmeid ja sellisel kujul tervitusmusid ei ole meile kombeks. Kuumavereline Andres ei saanudki vist aru, kuidas meie käitume kui oma sõpru kohtame. Mulle tundub endale ka vahel, et issake kui külmad ja ükskõiksed need eestlased ikka on. Kõik ju musitavad, ainult eestlased ei musita:D