Ükskord on ikka esmene kord oma uuel jalgrattal pikemat sorti sõit käsile võtta ja just täna me omadega nii kaugele jõudsimegi. Paari tunniga läbisime 25km, mis pole küll teab mis pikk sõit, aga läbi võttis küll! Autoga sõites ei panegi tähele, et linn on väga mägine, tõusud-langused vaheldumisi. Vähemalt täna mere äärde sõites oli tempo küll päris ebaühtlane.

Tegelt oleme plaaninud, et igal nädalavahetusel võiks väikse rattamatka ette võtta, sest nädala sees me sadulasse väga ei jõua. Heikki on paaril korral rattaga tööl käinud, minul ei tule see kõne allagi. Nüüd, mil oleme rattaomanikud, tuleb mulle veidi üllatusena, et Perth ei ole üldse nii rattasõbralik kui võiks arvata. Eraldi rattateid küll on, aga meie kodust jäävad need kaugele ja marsruuti peab ikka väga valima.

Eile õhtul käisime esimest korda Austraalia teatris. Seda käiku olime plaaninud juba päris kaua, isegi Darwinis elades käis peast läbi mõte, et võiks teatrisse minna. Venivillemid nagu me oleme, jäi see käik katki. Aga alati on kasulik omada aktiivseid sõpru, kellega tekib kambavaim ja küll need piletid ka lõpuks taskusse jõuavad! Muide, üks pilet maksis $56, üsna taskukohane hind.

Etendus „Tender Napalm“ ei tohiks külmaks küll kedagi jätta, sest laval näeb nii kirge kui ka viha ja lõpuks ei puudu ka erootika. Saali astudes oleks täpselt nagu NO99 etendusele läinud! Ma pole siiamaani suutnud selgeks mõelda, kas mulle meeldis see etendus või mitte… Tegu oli hästi kujundliku lavastusega, iga mõtte taga oli mingi metafoor. Kohati oli igav, kohati väga tabav. Lõpp mõjus natuke šokeerivalt: laval seisid kaks porgandpaljast näitlejat!

Nii et üldiselt võib meie nädalavahetuse kordaläinuks ja üsna sisukaks lugeda. Ahjaa, esimest korda käisin täna veel virtuaalselt vanaema sünnipäeval! Olgu õnnistatud Skype!