Sealt kus pooleli jäi 2. osa

17:18Ketlin

Viimase kolme aasta tippsündmuseks võib nimetada minu vanaema külaskäiku! Kuni selle hetkeni oli mul supervanaema, aga nüüd võib tema kohta küll juba vabalt ka megasuper vanaema öelda. Võttis kätte ja reisis täitsa üksi oma lastelastele külla, nii vapper. Päris omamoodi imelik tunne oli vanaemale lennujaama järgi minna. Umbes, et ise ka veel ei usu, et ta päriselt Austraalias on!

Juba päev peale maandumist oli meil plaanis linnast ära lõunasse sõita. Leidsime Margaret Riveris väga vahva ööbimise, kuhu oli lubatud ka Murphy kaasa võtta. Vahemärkusena võib mainida, et üldiselt on Austraalias lemmikloomadega reisimine üsna levinud. Eraldi on koduleheküljed, mis vahendavad majutust karavanparkidesse või kämpingutesse, kuhu saab näiteks koera kaasa võtta. Varem polegi selle kohta väga uurinud, aga nüüd sai selgeks, et “pet friendly” võib vahel tähendada hoopis seda, et koeral on lubatud näiteks autos magada! Nii et soovitame ebameeldivate üllatuste vältimiseks ikka kõigi tingimustega enne bookingu tegemist tutvuda. Ja kui Margaret Riveri kanti minek, siis soovitame soojalt – Margaret River Stone Cottages.

Murphy oma uute valdustega tutvumas

Teisel korrusel asuvad magamistoad

Vanaema hakkas kohe ahju kütma

Sellised lahedad pisikesed majakesed, kus võib "jõuluks maale" tunne tekkida

Päeval toimusid meil väiksed sportmängud

Pall ja Murphy - lahutamatu kooslus

Vanaema sai ka ära proovida

Oktoobri lõpus oli sealkandis ikka väga külm veel, nii et rannasupluse asemel viisime vanaema teiste vaatamisväärsustega tutvuma:

Koopas

Tere ookean!

Lastelastega

Ja kõik koos!

Kohalikku õlut degusteerimas

Busselton jetty

Viimasel päeval vaatasime natuke ka Busseltonis ja Bunburys ringi ja oligi aeg koju sõita. Tagasi linna jõudes olid ilmad ka päris mõnusaks läinud, saime juba varbaid päikse käes soojendada ja enamus päevi vabas õhus veeta.