Olgu ette öeldud, et inimkäitumine on igal pool enamjaolt sarnane. Seega on registreering reaalsuses pigem formaalsus ja tava inimese jaoks ei mängi see erilist rolli ega maanda oluliselt riske. Üldjuhul on tegu lihtsalt paberite täitmisega ja raha maksmisega mingile ametkonnale/juriidilisele isikule. Mul endal on erinevaid registreeringuid ja lube Ausyraalias üle 20 ja olen siin maal olnud veidi üle kahe aasta.. Eestis oleks sellist tulemust üsna keeruline saavutada vōi mis? Mis puutub aga lubade/registreeringute ja nn "registreeritud" hariduse pärusmaasse, siis Austraalia on selles suhtes üsna erinev vōrreldes muu maailmaga (euroopa, usa, kanada, jaapan- mu kogemus). Nimelt on siin haridusest tehtud suur äri mida reguleerib erasektor. Selleks et ise "haridust" välja kirjutada on inimesel vaja ainult Training and assesment'i neljanda astme diplomit, seda toetavat RTO'd (registred training organisation) ja haridust/kutset samal erialal millel tahad inimest pädevaks tunnistada (lihtsustatud skeem). Suuremad ehitusfirmad on näiteks ise RTOd ja kasutavad minusuguseid neegreid paberite tootmiseks vōi siis kellelegi töö praktika välja kirjutamiseks/ treenimiseks. Kusjuures enamjaolt(eriti veel alltöövōtjate puhul levinud praktika), ollakse nōus "objektil tekkinud koolituskulutused" katma. Ka siin on erinevaid pōhjusi aga üldistades saab öelda, et sel puhul on ka nende jaoks madalate kuludega kindla peale minek. Pluss tegu on kiire variandiga- mina tegin endale MC load 8 tunniga näiteks ( jah, olen rekkaga ka enne sõitnud aga ma sain maailma kōige raskemate autorongide load kätte 8tunniga ja "sertifikaadi" ehk load väljastas mulle Austraalia riik) ja kōik on kusjuures normaalne ka legaalne...:) kui ma tahaksin, siis saaksin nüüd ka ise inimesi selles vallas treenima hakata- mōtle sellele järgmine kord kui mitme treileriga pikast rekkast mööda kimad :)

Teades, et erasektor on koolitaja ja registri kandjal on pigem statistiline roll, siis tekib minul isiklikult üks väga suur vasturääkivus minu mōttemaailmaga. Nimelt ma peaksin usaldama hästi koolitatud töömeest vōtma vastu minu eest otsuseid? Kust tema teab mis värvi, millist tüüpi värvi, millise läikega ja miks kasutada ja kas see on üldse see mis on ōige- sa kasutad oma maja värvimisel ikka kohupiima värve, ma eeldan:)??
Mis teeb asja aga veelgi lahedamaks on ka "lävendisüsteem". Nimelt kui kutsekasse tuleb asiaat vōi valge, siis tema lastakse läbi ca 65% peal aga kohaliku pärismaalase jaoks on lävend 45% peal. Mis tähendab veelkord, et paberi ja registreeringu jaoks ei pea olema teravaim pliiats valdkonnas. Ja loomulikult kehtib ka siin nn Eesti "tehnoûlevaatuse" reegel- kui läbi ei lasta, siis tulevikus lähen mujale ja sinna saadan ka oma sōbrad :)
Teema mida puutusid on ka kindlustus. Esmalt, selleks et kindlustuselt üldse raha saaks lüpsma hakata on vaja juriidiliselt korrektselt käituda- sellest vōiksin ma siia eraldi romaani kirjutada, mis sind kindlasti unne loksutaks. Oletame siinkohal taas, et osapooled on korrektselt käitunud. Siis tulebki mängu kindlustuse küsimus. Kes kindlustust pakub (kas erialameistri kutsekoda- erainstitutsioon vōi avaliku sektori esindaja) ja mida see katab. Mul on olemas näiteks tervisekindlustus ainult selleks, et kōrgematest maksudest pääseda. Arsti juures olles näitan aga ainult oma medicare kaarti ja ajan asju sellega. Ka autol on kindlustus aga ainult varguse, tulekahju ja loodusōnbetuste vastu. Milline kindlustus on sinu töövōtjal ja mida see endast kujutab? Kuidas SEE REAALSELT sind kaitseb ja millal?

Miks siis üldse registreeringuid vaja on? Noh sisuliselt on neid vaja selleks, et saada esimene töö ja hakata kontakte tekitama. Edasi läheb asi läbi tuttavate, sest "this is how things go in Australia". Väga palju on töömehi (seal hulgas eriti ka insenere), kes sektoris alltöövōtjatena registreeringut ei oma, olles seal juures väga kōvad tegijad.



Mis puutub aga sellesse, et leidsid selle miljoni inimese seast Eestlase, siis see on väga lahe! Samuti on see suhteliselt seifff bett sest euroopa kvaliteet (IKEA NÄITEKS) on siin tulevikus ja ka praegu hinnas.
Mis ehituse hinda puutub siis seda ma komenteerima ei hakka- kellele ema, kellele tütar. Saad ju seda mille eest maksad ning Austraalia majade ehituse maksumus ruutmeetrilt on reeglina palju odavam kui Euroopas- taaskord kōik oleneb oludest kvaliteedist ja kliendi tahtmisest.

Ps: selle postituse mōtteks on lihtsalt Silmarimgi avamine ja oma kogemuse kirja panek :) Pange julgelt vastu kui tahate :)

Olge mōnusad edasi.

Aitäh nii pika ja põhjaliku kommentaari eest, vist selle blogi kõigi aegade pikim :)

Olen sellega põhimõtteliselt nõus, et registreering on vaid formaalsus ja kindlasti leidub väga häid maalreid ilma registreeringuta, kuid meie jaoks oli oluline riske kuidagi maandada. Näiteks üks maaler, kellel väidetavalt oli mingi 15 aastat kogemust (Uus-Meremaal), polnud peale visiitkaardi mitte midagi ette näidata ja googeldades polnud teda olemaski. Kui mul aasta pärast värv laest alla kukub ei ole sellise töömehe puhul mitte kuhugi pöörduda. Tegi meile allapoole arvestust hinnapakkumise ($3800) ja mina ei julgenud sellist riski võtta. Teine (registreeritud) ettevõte küsis sama töö eest $7500.

Kui registreering nii lihtne oleks, siis võiks need maalrid selle ju ära teha? Teatavasti see maksab ja nõuab pisut pingutust ning küllap sellepärast need põrandaalused tegelased sellest mööda viilivadki. Mulle meeldib põhimõtteliselt toetada neid töömehi, kes tegutsevad seaduslikult.

Samas ühe Heikki tuttava isa on eluaegne maaler (registreerimata) ning me oleks kindlasti teda kasutanud kui ta meile pisut lähemal oleks elanud – tutvused on siiski tutvused, kuid nagu eelnevalt mainisin, siis väisriiki kolides on paratamatult tutvusringkond limiteeritum.

Aitäh veelkord kaasa mõtlemast.

Tere jälle :)

Esmalt lugesin ise ka nüüd läbi, et mis ma siia kirjutasin ja vabandan kirjavigade pärast- trükkisin selle kommentaari tööl telefonis ja vajutasin lihtsalt paar korda "postita nuppu"..

Ma unustasingi kirjutada ühe olulise faktori oma kommentaari, mida sa ka küsisid: Miks siis ennast ei registreerita?

Esmalt, pean mainima, et on loomulikult erandeid. Nagu näiteks torumehed ja elektrikud jne jne. Esmalt seepärast, et on vaja registreeringut kuna on tegu kas mingi ohtliku tööga või teisalt näiteks seepärast, et läbi aegade pole veel traditsioon välja surnud vms.

Enamus registreeringuid ehitussektoris saab laias laastus jagada aja järgi (tuleb uuendada kas iga aasta või siis mingi perioodi järel- pikim reeglina kuni 5 aastat) ja raha järgi (laias laastus 350-1000 dollarit perioodi eest :)- väga suur üldistus ).

Nende lihtsate registreeringute suur miinus on see, et neid pole reaalselt riiklikul tasemel reguleeritud. Seega kõik mis pole keelatud on lubatud. See omakorda tähendab seda, et kui mul on mingi registreering, siis see ei tähenda, et ma tänu sellele registreeringule tööd saan. Enamus ajast on registreerimise "risk" (võtame näiteks 1000 AUD aastas) küll väike (reeglina tasub ära 1-2 töötamise päevaga), kuid kuna suuri töid (Loe:pikaajalist stabiilset sissetulekut) see reeglina ei garanteeri ning peatöövõtjad seda ei nõua (või nõuavad registreeringut ainult alltöövõtjana töötavalt firmalt), siis on palju situatsioone, mille puhul on registreeringu/loa "staatus" ennast minetanud...

Cheers :)