Katsu sa seda blogi koolilõpetamise kõrvalt kirjutada – sellest ka see pidev viivitus. Aga muljetada on palju, nii et küll need lood kõik lõpuks kirja saavad.

Jätkame Johannesburgist. Ma tunnen koguaeg, et ma ei oska seda linna vääriliselt kirjeldada. Esmalt kindlasti sellepärast, et Joburgi maine on väga kehv ja üldiselt levib arvamus, et turistid peaks sealt üldse eemale hoidma. Mina läheks aga sellesse rikkaliku ajalooga linna iga kell tagasi!

Otsustasime Johannesburgi tundma õppimiseks minna Sightseeing tuurile. Ma pole kunagi varem üheski linnas selle bussiga sõitnud, sest alati on tundunud palju põnevam ise omal käel ümbruskonnaga tutvust teha ja miskipärast on mul jäänud mulje, et need bussid on pigem laiskadele turistidele. Johannesburgiga käib siiski kaasas nii palju hirmulugusid, et me otsustasime võimalikult turvaliste valikute kasuks ja sellepärast võtsimegi linnatuuri + Soweto tuuri (370 ZAR in).

Uberiga linna sõites näitas taksojuht piirkondi, kuhu isegi tema jalga ei tõstaks. Tundub, et väga palju levib ikka gängidevahelisi erimeelsusi ja teatud piirkondades on kuritegevus tõesti väga kõrge. Samas üritavad võimud linna üle kontrolli saada ning väidetavalt on kesklinna paigaldatud kaamerad aidanud tabada sadu kurjategijaid päevas. Kui kõike seda ei teaks, annaks muretsemiseks põhjust ainult igal sammul silma hakkavad turvamehed ja politseinikud. Kesklinnas pole väga võimalik nende vaateväljast kõrvale jääda. Kusjuures mulle tundus kohati Manila isegi hullem kuigi statistika kohaselt pole seal kuritegevusega nii palju probleeme.

Nagu aru võib saada, siis vist peaaegu kõik pildid on tehtud läbi bussiakna, sest ega ei kujuta ette, et mööda tänavat kaameraga ringi liiguks...

See tuur oli selle reisi üks paremini kulutatud paar tundi! Nägime tõesti palju ja lisaks saime nii palju linna ja kogu riigi kohta teada. Kes iganes selle teksti tuuri jaoks kokku pani on väga andekas ja oskab iga loo nii kaasahaaravaks jutustada. Jutu vahepeal lasti kohalikku muusikat, mis lõi nii mõnusa atmosfääri. Appi, kuidas ma armastan sellist mustade muusikat! Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui Joburgi üldse minna, siis vähemalt üks bussituur tuleks kindlasti võtta.

Soweto tuur oli täiesti omaette elamus. Tuurijuhiks oli väga karismaatiline noor giid, kes võttis meid vastu nagu oleksime ta vanad sõbrad – hästi individuaalne lähenemine. Nii bussijuht kui ka giid olid mõlemad Sowetost pärit, mistõttu oli neil lihtne lisada jutu sisse seiku oma lapsepõlvest. Soweto ehk South-Western Township on Johannesburgi külje all asuv arvatavasti üks maailma kuulsamaid getosid. Ajalooliselt on see Joburgi piiridest välja arvatud, aga täna nähakse Sowetot nagu üht Joburgi linnaosa. Soweto loodi selleks, et kullakaevandustes töötavad mustad töölised ülejäänud linnast eraldada. Rassism on ikka kogu Lõuna-Aafrika arengu juures olnud üks peamisi märksõnu. Soweto on siiani mustade linnaosa, kuid peab tunnistama, et kohati olime positiivselt üllatunud kui ilusad Soweto jõukamad piirkonnad olla võivad. Kuigi väidetavalt on elamistingimused viimaste aastakümnete jooksul Sowetos tunduvalt paranenud, siis elatakse siiski võrreldes teiste Joburgi linnaosadega tunduvalt kehvemates oludes. Elekter ja voolav vesi pole midagi elementaarset, enamus maju on sotsiaalelamud, töötus on väga laialt levinud jne. Samas on see elav kultuurikeskus, kus on väidetavalt kirev ööelu, konkurentsivõimelised restoranid, toimuvad festivalid jne.

Päris aus olla, siis ma ei saanudki aru, kas seal on siis nii ohtlik nagu räägitakse või mitte. Kaamerat väga väljaspool minibussi välja ei julgenud võtta, kuigi giid ise mitu korda küsis kaamerat, et meist pilti teha. Info, mida turvalisuse kohta kogu Lõuna-Aafrika kohta jagatakse on kohati segadusttekitav. Omal käel poleks me nende lugude tõttu kindlasti Sowetosse läinud. Seal ei anna väga massi ka sulanduda, sest valgeid seal tõesti ei ole näha. Samas tuure korraldatakse isegi õhtupimeduses ja tõesti tundub, et mida aeg edasi, seda turistisõbralikumaks Soweto muutub.

Ettevõtlikumad kohalikud on leiutanud omamoodi tänavamuusika valdkonna, mida Sowetos kohtasime: kõnnid mööda tänavat, kutt tuleb sinu kõrvale ja hakkab sulle personaalselt laulma. Võite ise ette kujutada neid aafrika rütme ja no millise naudinguga seda tehakse! Kõik toimub nagu möödaminnes ja eks siis oleks viisakas poisile mõni münt tänutäheks anda, aga see ei tundu kohustuslik olevat ja eks noored lihtsalt proovivad õnne.

Paar olulisemat fakti Soweto kohta. Esiteks asub seal Mandela majamuuseum, mis peaks olema üks enimkülastatavaid paiku Sowetos. Pisikest tagasihoidlikku kuuliaukudega maja, kus Mandela elas 16 aastat, on võimalik 60ZAR eest külastada, kuid meil jäi see ajapuuduse tõttu kahjuks ära. Kohe kaks sammu Mandela majast asub ta liitlase Desmond Tutu maja (mis pole küll külastamiseks avatud), kuid mis on samuti kohaliku kultuuripärandina registreeritud. Väidetavalt on see ainus tänav maailmas, kus on kaks Nobeli preemia laureaati elanud.

Teiseks asub Soweots Hector Pietersoni nimeline muuseum, kuhu oleks ka väga tahtnud minna, aga noh kõike lihtsalt poleks jõudnud. Muuseum asub Hectori surmakoha lähedal ja on loodud Soweto ülestõusuga seonduvate sündmuste kajastamiseks. Hector suri 13-aastasena kui politsei ta segastel asjaoludel rahumeelse protesti käigus 1976.aastal maha lasi. Koolilapsed protestisid muudatuse vastu, mis tahtis inglise keelse õppe kõrvale tuua afrikaani keele, kuid miskipärast muutus rahulik ettevõtmine kiiresti agressiivseks kividega loopimiseks, millesse politsei sekkus ja mille tulemusel sai sadu koolilapsi surma. Ekslikult väidetakse, et Hector oli esimene laps, kes sellel rahutusel tapeti, kuid tegelikult juhtus lihtsalt fotograaf samal ajal tema läheduses olema ja seetõttu sai ta kogu au ja kuulsuse endale.

Need kohalikud, keda meie selle lühikese aja jooksul kohtasime, olid täiesti võrratud. Ma ei oska seda seletada, millise uhkusega nad oma kodukohast, kultuurist ja selle omapärast rääkisid. Näiteks kohtusime vabatahtliku giidiga, kelle jaoks on väga oluline Sowetot mõjutanud lugudele laiem kõlapind leida.  Sellised kohtumised ja elamused on täiesti kirjeldamatu õppetund, mida saab kogeda vaid ise kohale minnes.