Peale viietunnist raputavat lendu tervitas meid vihmane ja niiske Singapur. Öösel sadas sellist padukat, et sekundiga oleks õues läbimärjaks saanud, aga noh Singapuri kliima ongi selline niiske ja palav, sest aasta läbi on soojakraade minimaalselt 24 ja õhuniiskust alla 80% ei esine. Aga kliima ei olegi peamine, mis Singapurist Singapuri teeb : )


Lennujaamast on linna väga lihtne sõita, sest kohe lennujaama all on MRT (Mass Rapid Transport) Station ehk rongijaam. Pilet linna maksab alla 3 SGD (olenevalt peatusest), meie sõitsime peatusesse NS22 Orchard, kuigi vabalt võiks maha tulla ka üks peatus varem ehk NS23 Somerset. Liiklemine MRT-ga on imelihtne, isegi piletite ostmine spets automaadist ei tohiks kellelegi raskusi valmistada, seetõttu ei hakka ma täpsemalt selle kohta kirjutama.

Singapuris jäi meile kohe silma igasugu keelumärke. Singapur on üsna karm oma keeldude ja käskudega. Näiteks tänaval prügi maha loopimine, vales kohas suitsetamine, sülitamine jne võib lõppeda kopsaka rahatrahviga. Isegi nätsu närimine on riskantne, sest tegelikult on Singapuris närimiskummi keeld (lubatud ainult nö teraapilistel v meditsiinilistel põhjustel). Nätsutamine keelatigi ära, sest inimesed viskasid nätsud tänavale või kleepisid need toolide/laudade alla.

Ma armusin Singapuri esimesest silmapilgust! Kui mitte selles, siis järgmises elus tahaks küll kasvõi mõnda aega Singapuris elada! Kui muidu oleme harjunud, et Aasia mõjub muule maailmale eelkõige odava, räpase ja kaootilisena, siis Singapuri kohta seda küll öelda ei saa. Linn on väga puhas, kompaktne, suursugune ja ilus. Kaugelt linnasiluetti vaadates tundub Singapur eelkõige pilvelõhkujate linn, aga nende samade kõrghoonete vahele mahub veel nii palju rohelist ja lillelist.

Singapuri linnriik on väga tihedalt asustatud, 2011a andmete järgi elab Singapuris üle 5 miljoni inimese 700 ruutkilomeetritril. Pühapäeva varahommikul linnas jalutades ei ütlekski, et nii väiksel maa-alal nii palju inimesi võiks olla, aga juba paari tunni möödudes täitusid tänavad inimvooludega, mida eestlane muidu ainult telekast saaks näha. Jalutades peatänaval Orchard Street tabab ka kõige tagasihoidlikumat shoppajat ostuhullus, sest kaubamajad on seal ikka väga vinged. Kui üks hiigelsuur ostukeskus lõpeb, algab juba teine, nad on seal kenasti kõik reas ja ostlejaid jagub igale poole.

Pean tunnistama, et enne kodutöö tegemist ma arvasingi, et Singapur on eelkõige üks suur ostuparadiis, tõeline ärikeskus ja oluline sadamalinn, aga tegelikult on turistil Lõvilinnas päris palju põnevat ette võtta. Näiteks öeldakse, et kes pole Sentosa saarel käinud, ei saagi öelda, et on Singapuris käinud. Ja just Sentosa fantaasiasaare otsustasime me oma lühikese linnaekskursiooni plaani võtta.

Sentosa

Sentosa on tehissaar kohe Singapuri kesklinna külje all. Saar on väga populaarne, seda külastab aastas üle 5 miljoni turisti ja seda peetakse üheks Aasia vingeimaks teemapargiks. Sentosa tähendab tõlkes rahu ja vaikust, mida iseloomustab saarele rajatud ilusad rannad, puhkepiirkonnad, teemapargid jne. Kõik sinna ehitatu on tehis, lugesin kuskilt, et tänapäevalgi peab saart merepõhjast pidevalt täitma.

Sentosa saarel jätkub tegevust terveks päevaks, aga kui teil juhtub olema nii, nagu meil, et tervet päeva ei saa Sentosal laiaks lüüa, siis piisab täiesti ka paarist tunnist. Saarel on suur veekeskus, Aasia suurim okeanaarium, liblikate ja putukate park, delfinaarium, golfiväljad, lõbustuspargid ja näiteks Universal Studios Singapore.

Meie sõitsime Sentosa saarele köisraudteega ja kindlasti soovitaks seda teistelegi. Pilet maksab ainult 3 SGD, igas peatuses saab maha minna või jälle peale hüpata (peatusi on saarel ainult kolm). Pealegi avaneb köisraudteega sõites vinge vaade ümbruskonnale.

Peale Sentosa külastust sukeldusime Singapuri kaubandusvõrku ja üsna kiiresti saime aru, et meil on selleks liiga vähe aega. Üks olulisemaid oste, peegelkaamera, sai siiski peale pooleteisetunnist kauplemist sooritatud. Tehnikat tasub Singapurist osta küll, aga peab varuma aega ja kannatust, sest tingides võib kauba lõpphind ikka algsest väga palju erineda. Riiete või muu kauba puhul ei saaks küll öelda, et jube odav oleks, aga samas lõhna saime hea soodukaga.



Kuigi ametlikult on Singapuri riigikeeli neli: inglise, malai, tamil ja hiina, siis reaalsuses käib kogu elu inglise keeles. Näiteks rongis on kogu peatuste info kõigepealt inglise keeles, seejärel mingis nende keeles. Kõik viidad ja infosildid torkavad silma ingliskeelsetena, kohvikute ustel on töökuulutused inglise keeles, kuigi tööle oodatakse reeglina ainult Singapuri või Malaisia kodanikke. Samas mõne kohalikuga väga jutustada ei saanud just keelebarjääri tõttu, kuigi eeldaks, et kohalike inglise keele tase on üpris kõrge.

Meile jättis Singapur täpselt sellise mulje, et tahaks juba sinna tagasi. Eriti kuna me oleme sattunud täielikku agulisse ehk Filipiinide pealinna Manilasse. Aga selle linna võludest(?) ja valudest loodan ma juba üsna varsti teile kirjutada.