Nüüdseks oleme jälle kolinud ja õnneks palju mõnusamasse kohta. Nimelt sai meile mõlemale üsna kiiresti selgeks, et võõrastega kodu jagamine pole päris meie jaoks (kuigi oleme mõlemad kunagi ka ühikas elanud). Ei tea, kas oleme tõesti liigsed puhtuse friigid või milles asi, aga sellises seapesas lihtsalt ei saanud elada. Uus-Meremaalased vaaritasid päevast-päeva köögis ja hiljem kööki sisse astudes oli tunne, nagu toidusõda oleks just lõppenud. Kui midagi kokkamise käigus neil maha kukkus, siis sinna see ka jäi. Nemad ise lasid muideks kogu majas paljajalu ringi, jalatallad mustad, aga meie plätusid allkorrusel jalast ei võtnud. Ma ei hakka kõigest siia kirjutama, aga igatahes mustad sokid elutoas, õllepudelid diivanil ja saiapudi põrandal oli igapäevane. Paar korda korjasime nende asjad kokku ja viisime suurest vihast nende magamistoa ukse taha, lootes, et see on piisavalt näitlik. Vastutasuks nad lihtsalt tänasid, et nende pasa kokku korjasime! Mul oli niii suur kirg võtta ka oma kohver ja viia see lihtsalt elutoa diivanilauale, laotada oma aluspesu köögilauale ja toidujäätmed tugitooli, aga sain siiski pidama. Küllap oleks ka see nende jaoks okei olnud.. niisiis me loobusime allkorrusel koristamisest sootuks ja hakkasime uut kodu otsima. Ahjaa, üks asi veel. Kui majja sisse kolisime, oli seal ilus nahkmööbel, suur plasmateler jne. Mingil hetkel omanikud teatasid, et vahetavad mööbli. Noh, mõtlesime, et mis seal ikka, ju toovad umbes samasuguse asemele. Reaalsus oli natuke teine. Nimelt uued diivanid ja tugitool olid nagu otse prügimäelt! Televiisor õnneks oli ok, aga natuke väiksem. Isegi uus-meremaalased polnud väga rahul… Omanikud ise teatasid, et ei pidanud vajalikuks meile mööbli vahetusest teatada ja üldsegi olevat nemad selle kulunud ja katkise mööbliga pool aastat elanud. Lahe. Selles ma muidugi ei kahtle, et keegi viimased 30 aastat selle mööbliga elanud on, sest see oli tõesti auklik ja kulunud, rääkimata mustusest. Ega me muud alguses ei lootnudki, kui et ehk teevad hinnaalandust üüri osas, aga selle peale nad solvusid ja väitsid, et oleme liiga pirtsakad. Uus-meremaa tüdrukule nähvasid päris vihaselt, et kui ei sobi, siis koli välja. Tänaseks on sealt majast kaks pirtsakat eestlast ja kaks uus-meremaalast ära kolinud, niiet palju õnne!
Loodan südamest, et juhtusime lihtsalt jobude omanike majja elama ja üldiselt inimeste suhtumine selline pole. Aa, hea seik oli veel see, et paar päeva enne mööblidraamat mainisime omanikule, et pesumasina kuivatusrežiim ei tööta eriti. Juba järgmisel päeval tervitas meid uhiuus pesumasin! Ju kavalpead tahtsid sellega kompenseerida aukliku diivani probleemi.
Niisiis ootas meid järjekordne kodu otsimise ülesanne. Kui kahte riiki võrrelda, siis eestis on korteri üürimine ikka lapsemäng! Esimene samm oli siis leida sobilikus hinnaklassis ja suuruses kortereid, mida võiks vaatama minna. Kõige keerulisem tundus kodu otsimine ajalehest, kus olgem ausad infoga väga ei laiutata. Kuulutuste lisa ilmub igal kolmapäeval ja laupäeval ja sealt siis tuleb otsida. Piirkond ei olnudki meile esmatähtis, sest Darwin on pisike ja meil on auto niikuinii olemas. Enamus kortereid on 2 või 3 magamistoaga. Just niimoodi reklaamitakse ja mõistetakse korteri suurust. Kui eestlased räägivad tubade arvust ja ruutmeetritest, siis siin on oluline magamistubade arv, sest elutuba, köök ja vannituba kuulub niikuinii korterisse. Aga eks eestis olegi ruutmeetrid olulisemad, sest kütet ja teisi kommunaalmakseid maksad ju korteri suuruse järgi.. siin ei pea kodu kunagi kütma:D. Jama selles, et enamus pakutavaid kortereid on meie kahe jaoks liiga suured, 2 või 3 magamistoaga. Kusjuures mida rohkem inimesi üürida tahavad, seda soodsam, sest suured villad basseinidega tuleks kamba peale väga hea hinnaga. Kuigi nüüd peaks vaikselt low season algama ja hinnad alla minema, siis erilist hinnalangust meie küll tähele ei pannud. Lõpuks sirvisime siis mingid sobilikud korterid välja, mõni oli isegi 2 magamistoaga, aga noh, vahet pole. Mitmed korterid jäid meie nimekirjast välja mööbli puudumise tõttu (mida muideks üllatavalt tihti siin esineb). Peale mõnda telefonikõnet jäi sõelale 1 bedroomiga korter, mida ka vaatama läksime. Muidu oli kõik ok, aga televiisor puudus. Korteris elas Poolast pärit noormees, kes väga-väga palju rääkis ja selgitas. Lõpliku otsuse tegime seejärel, kui poolakas selgitas, et korteriga käib kaasas üsna ebameeldiv leping kinnisvarafirmaga. Nimelt võttis tema kunagi selle lepingu ühelt naiselt üle ja meie peaks selle nüüd omakorda temalt üle võtma. Leping kehtiks kuni 6.aprillini ja see kahjuks ei klapi meie plaanidega.Peale seda segadust oli meie jaoks otsus kindel, sest sellise lepinguga end siduda pole just kõige targem tegu. Niisiis otsisime edasi. Veel käisime vaatamas ühte „korterit“, mis tegelikult klassifitseeruks hostelitoaks. Seal oli küll pisike kööginurk, kuid samahästi võiks öelda, et see oli köök voodiga. Tuba oli üsna väsinud seisus, jälle puudus televiisor. Leping selle korteriga oli veel utoopilisem! Oleksime lepingu sõlminud jällegi kinnisvarafirmaga. Tingimuseks oli see, et kui tahame välja kolida, siis me ei saa enne lahkuda, kui nemad on uue elaniku leidnud!
Olime päris õnnetus seisus. Jube on ajas niimoodi tagasi rännata ja ajalehest kodu otsida. Leidsin ka netist mõne kinnisvaraportaali kaudu pakkumisi, aga peamine häda oli sealsete kuulutustega, et minimaalne rendiaeg kas 6 kuud või 12 kuud. Meie plaanidega sobiks paari-kolme kuuline leping. Ühesõnaga pole korteri üürimine siin sootuks kerge ettevõtmine. Aga kus häda kõige suurem, seal …
Avastasime kuulutuse 1 bedroomiga kesklinna korteri kohta juba mitu päeva tagasi, aga hoolimata sellest, et lisatud oli kaks kontakttelefoni, kätte me neid ei saanud. Proovisime siis mitu päeva hiljem uuesti ja ohhoo, telefonile isegi vastati! Heikki alustas kõnet küsimusega, kas koht on vaba. Järgnevad 7 minutit ei jõudnud Heikki peale „mhmh“ ja „yes“ midagi vastata, sest teisel pool toru oli portugali vanamees, kes tahtis hirmsasti kõigest muust peale meie uuest kodust rääkida. Lõpuks andis ta oma venna numbri, et me temalt infot küsiksime. Uus kõne ja uus portugali vanamees :D. Seekord meil isegi vedas, sest kutt oli valmis ka asjast rääkima. Selgus, et tegemist on hotelliga, mis tube low seasonil pikaajaliselt välja rendib. Hotell ise asub kesklinnas, niiet tundus, et koht on väärt tutvumist. Läksime kohale ja veendusime, et tingimused on head ja korter sobilik. Jah, see on küll hotell, aga numbritoas on nö avatud köögiga elutuba ja ka magamistuba. Meie mõistes on see ikkagi väike korter. Lisaks kõigele muule: meil on bassein!
Siin on siis meie kööginurk. Kõik vajalik on olemas:)
Ja siin on meie elutuba. Muideks meil on lisavoodi ka, niiet kui keegi külla tahab tulla, siis olete oodatud;)
Siin on meie magamistuba koos vannitoaga:
Natuke naljakas küll, et otse voodist saab dušši alla minna, aga samas omamoodi tore ka : ).
Saime kohe aru, et see oligi see, mida olime otsinud. Portugali vanamehed on mõnusa hotelli keset Darwinit püsti pannud. Muideks selgus, et meie töökaaslane Mario (samuti portugali vanamees) on nende hotelli omanike suur semu ja käib ka mõnikord peale pidu siin ööbimas. Jah, maailm on väike.
Kuigi enamasti nad sõlmivad lepinguid 6ks kuuks, siis saime ka (natuke kallimalt) 3 kuu lepingu teha. Maksame nüüd igal nädalal 340 dollarit üüri ja oleme väga rahul. Ärge parem hakake kroonidesse ümber arvutama, me juba ammu proovime seda mitte teha:D
Kuna leidsime kodu, siis jääme praegu Darwinisse ja töötame nii kaua kuni Gate Gourmet meile tööd pakub. Keegi ei tea, mis sellest firmast saab. Juba räägitakse, et lepingust ilmajäämine ei ole kindel ja ehk firmat ei peagi sulgema. Enivei ei saa päevapealt kogu kupatust kinni panna, niiet vähemalt võidame praegu aega. Kui me saaks detsembrini seal töötada, oleks see väga hästi, aga isegi kui ei saa, siis otsime midagi uut. Kuna töötajaid on puudu, siis teenime meie väga hästi. Eelmisel nädalal töötasin mina 45 tundi ja Heikki lausa 50 tundi, selle võrra ka suurem palk.
Viimasel ajal oleme laisad olnud ja pole väga kuskil uutes kohtades käinud. Mul on üks uus põnev koht juba välja vaadatud, aga selleks on vaja ühist vaba päeva, niiet eks näis, millal õnnestub see käik ette võtta.
Muideks, me käisime jälle lainebasseinis ja see oli nii ülerahvastatud ja eriti just laste poolt. Vahepeal tulid lapsed lausa klasside kaupa ujuma ja meil tekkis kuri kahtlus, et neil on koolivaheaeg. Tulin siis koju asja uurima ja leidsingi netist, et esmaspäeval, 27.septembril algas neil midsemester break ja see kestab kuni 1.oktoober, ehk siis sel nädalal pole lainebasseini mõtet minna:D.
Vaheajad on siinkandis sedasi:
Esimene semester (kooliaasta algus) 25.jaanuar – 1.aprill.
2.aprill – 11.aprill midsemester break
21.juuni – 16. juuli semester break
27.september – 1.oktoober midsemester break
ja 10.detsembril saab kool läbi ja algab jõulupuhkus kuni uuel aastal jälle : ).
Kuna Austraalia on suur ja lai, siis on ka laste koolivaheajad erinevates piirkondades erinevad. Samuti on siin nö regionaalselt erinevad pühad, aga kui mõni suur püha tulema peaks, siis ma kirjutan sellest lähemalt..
... seniks päikselist sügist teile ja järgmise korrani:)
Loodan südamest, et juhtusime lihtsalt jobude omanike majja elama ja üldiselt inimeste suhtumine selline pole. Aa, hea seik oli veel see, et paar päeva enne mööblidraamat mainisime omanikule, et pesumasina kuivatusrežiim ei tööta eriti. Juba järgmisel päeval tervitas meid uhiuus pesumasin! Ju kavalpead tahtsid sellega kompenseerida aukliku diivani probleemi.
Niisiis ootas meid järjekordne kodu otsimise ülesanne. Kui kahte riiki võrrelda, siis eestis on korteri üürimine ikka lapsemäng! Esimene samm oli siis leida sobilikus hinnaklassis ja suuruses kortereid, mida võiks vaatama minna. Kõige keerulisem tundus kodu otsimine ajalehest, kus olgem ausad infoga väga ei laiutata. Kuulutuste lisa ilmub igal kolmapäeval ja laupäeval ja sealt siis tuleb otsida. Piirkond ei olnudki meile esmatähtis, sest Darwin on pisike ja meil on auto niikuinii olemas. Enamus kortereid on 2 või 3 magamistoaga. Just niimoodi reklaamitakse ja mõistetakse korteri suurust. Kui eestlased räägivad tubade arvust ja ruutmeetritest, siis siin on oluline magamistubade arv, sest elutuba, köök ja vannituba kuulub niikuinii korterisse. Aga eks eestis olegi ruutmeetrid olulisemad, sest kütet ja teisi kommunaalmakseid maksad ju korteri suuruse järgi.. siin ei pea kodu kunagi kütma:D. Jama selles, et enamus pakutavaid kortereid on meie kahe jaoks liiga suured, 2 või 3 magamistoaga. Kusjuures mida rohkem inimesi üürida tahavad, seda soodsam, sest suured villad basseinidega tuleks kamba peale väga hea hinnaga. Kuigi nüüd peaks vaikselt low season algama ja hinnad alla minema, siis erilist hinnalangust meie küll tähele ei pannud. Lõpuks sirvisime siis mingid sobilikud korterid välja, mõni oli isegi 2 magamistoaga, aga noh, vahet pole. Mitmed korterid jäid meie nimekirjast välja mööbli puudumise tõttu (mida muideks üllatavalt tihti siin esineb). Peale mõnda telefonikõnet jäi sõelale 1 bedroomiga korter, mida ka vaatama läksime. Muidu oli kõik ok, aga televiisor puudus. Korteris elas Poolast pärit noormees, kes väga-väga palju rääkis ja selgitas. Lõpliku otsuse tegime seejärel, kui poolakas selgitas, et korteriga käib kaasas üsna ebameeldiv leping kinnisvarafirmaga. Nimelt võttis tema kunagi selle lepingu ühelt naiselt üle ja meie peaks selle nüüd omakorda temalt üle võtma. Leping kehtiks kuni 6.aprillini ja see kahjuks ei klapi meie plaanidega.Peale seda segadust oli meie jaoks otsus kindel, sest sellise lepinguga end siduda pole just kõige targem tegu. Niisiis otsisime edasi. Veel käisime vaatamas ühte „korterit“, mis tegelikult klassifitseeruks hostelitoaks. Seal oli küll pisike kööginurk, kuid samahästi võiks öelda, et see oli köök voodiga. Tuba oli üsna väsinud seisus, jälle puudus televiisor. Leping selle korteriga oli veel utoopilisem! Oleksime lepingu sõlminud jällegi kinnisvarafirmaga. Tingimuseks oli see, et kui tahame välja kolida, siis me ei saa enne lahkuda, kui nemad on uue elaniku leidnud!
Olime päris õnnetus seisus. Jube on ajas niimoodi tagasi rännata ja ajalehest kodu otsida. Leidsin ka netist mõne kinnisvaraportaali kaudu pakkumisi, aga peamine häda oli sealsete kuulutustega, et minimaalne rendiaeg kas 6 kuud või 12 kuud. Meie plaanidega sobiks paari-kolme kuuline leping. Ühesõnaga pole korteri üürimine siin sootuks kerge ettevõtmine. Aga kus häda kõige suurem, seal …
Avastasime kuulutuse 1 bedroomiga kesklinna korteri kohta juba mitu päeva tagasi, aga hoolimata sellest, et lisatud oli kaks kontakttelefoni, kätte me neid ei saanud. Proovisime siis mitu päeva hiljem uuesti ja ohhoo, telefonile isegi vastati! Heikki alustas kõnet küsimusega, kas koht on vaba. Järgnevad 7 minutit ei jõudnud Heikki peale „mhmh“ ja „yes“ midagi vastata, sest teisel pool toru oli portugali vanamees, kes tahtis hirmsasti kõigest muust peale meie uuest kodust rääkida. Lõpuks andis ta oma venna numbri, et me temalt infot küsiksime. Uus kõne ja uus portugali vanamees :D. Seekord meil isegi vedas, sest kutt oli valmis ka asjast rääkima. Selgus, et tegemist on hotelliga, mis tube low seasonil pikaajaliselt välja rendib. Hotell ise asub kesklinnas, niiet tundus, et koht on väärt tutvumist. Läksime kohale ja veendusime, et tingimused on head ja korter sobilik. Jah, see on küll hotell, aga numbritoas on nö avatud köögiga elutuba ja ka magamistuba. Meie mõistes on see ikkagi väike korter. Lisaks kõigele muule: meil on bassein!
Siin on siis meie kööginurk. Kõik vajalik on olemas:)
Ja siin on meie elutuba. Muideks meil on lisavoodi ka, niiet kui keegi külla tahab tulla, siis olete oodatud;)
Siin on meie magamistuba koos vannitoaga:
Natuke naljakas küll, et otse voodist saab dušši alla minna, aga samas omamoodi tore ka : ).
Saime kohe aru, et see oligi see, mida olime otsinud. Portugali vanamehed on mõnusa hotelli keset Darwinit püsti pannud. Muideks selgus, et meie töökaaslane Mario (samuti portugali vanamees) on nende hotelli omanike suur semu ja käib ka mõnikord peale pidu siin ööbimas. Jah, maailm on väike.
Kuigi enamasti nad sõlmivad lepinguid 6ks kuuks, siis saime ka (natuke kallimalt) 3 kuu lepingu teha. Maksame nüüd igal nädalal 340 dollarit üüri ja oleme väga rahul. Ärge parem hakake kroonidesse ümber arvutama, me juba ammu proovime seda mitte teha:D
Kuna leidsime kodu, siis jääme praegu Darwinisse ja töötame nii kaua kuni Gate Gourmet meile tööd pakub. Keegi ei tea, mis sellest firmast saab. Juba räägitakse, et lepingust ilmajäämine ei ole kindel ja ehk firmat ei peagi sulgema. Enivei ei saa päevapealt kogu kupatust kinni panna, niiet vähemalt võidame praegu aega. Kui me saaks detsembrini seal töötada, oleks see väga hästi, aga isegi kui ei saa, siis otsime midagi uut. Kuna töötajaid on puudu, siis teenime meie väga hästi. Eelmisel nädalal töötasin mina 45 tundi ja Heikki lausa 50 tundi, selle võrra ka suurem palk.
Viimasel ajal oleme laisad olnud ja pole väga kuskil uutes kohtades käinud. Mul on üks uus põnev koht juba välja vaadatud, aga selleks on vaja ühist vaba päeva, niiet eks näis, millal õnnestub see käik ette võtta.
Muideks, me käisime jälle lainebasseinis ja see oli nii ülerahvastatud ja eriti just laste poolt. Vahepeal tulid lapsed lausa klasside kaupa ujuma ja meil tekkis kuri kahtlus, et neil on koolivaheaeg. Tulin siis koju asja uurima ja leidsingi netist, et esmaspäeval, 27.septembril algas neil midsemester break ja see kestab kuni 1.oktoober, ehk siis sel nädalal pole lainebasseini mõtet minna:D.
Vaheajad on siinkandis sedasi:
Esimene semester (kooliaasta algus) 25.jaanuar – 1.aprill.
2.aprill – 11.aprill midsemester break
21.juuni – 16. juuli semester break
27.september – 1.oktoober midsemester break
ja 10.detsembril saab kool läbi ja algab jõulupuhkus kuni uuel aastal jälle : ).
Kuna Austraalia on suur ja lai, siis on ka laste koolivaheajad erinevates piirkondades erinevad. Samuti on siin nö regionaalselt erinevad pühad, aga kui mõni suur püha tulema peaks, siis ma kirjutan sellest lähemalt..
... seniks päikselist sügist teile ja järgmise korrani:)
0 kommentaari