Meil oli tegelikult juba päris kaua olnud plaan Sydney’s ära käia.
Olgem ausad, Sydney on Austraalia kõige olulisem ja suurima elanike arvuga linn,
tinglikult võib öelda, et see on nagu meie mitteametlik pealinn. Sydney on
koguaeg pildil, seal toimub enamus meie äritegevusest ja kogu
meelelahutusmaailm on end Sydney’sse sisse seadnud. Kahetsusväärne, et me alles
nüüd Sydney reisi ette võtsime, aga parem hilja kui mitte kunagi, eksole.
Ostsime piletid öisele lennule, mis pidi väljuma südaööl, et olla
hommikuks Sydneys (3h ajavahe). Kuna mul ametlikult vaheaega ei ole, lihtsalt
mõned vabad päevad koolist, siis ajaga oli natuke kitsas ja seetõttu sobiski
öine lend kõige paremini. Olime siis valmis oma lennuks, kui teatati
hilinemisest. Esialgu ei osanud midagi karta, kõik teised reisijad paistsid ka
täitsa rahulikud. Üsna kiirelt ilmus tabloole teade, et meie lend väljub kell 4
hommikul!!! Korraks tuli väike ahastus küll peale, aga no mis seal pikalt ikka
viriseda, Heikki keeras magama ja ma vahtisin niisama. Kella poole nelja ajal
nägi ootesaalis juba peale minu ka teiste uniseid ja pahuraid nägusid, mis
muutusid üsna kiirelt veel kurjemaks, sest teatati, et lendame kell viis, sealt
edasi kell kuus. Lõpuks – kell 6 hommikul meie lend tühistati ja soovitati uuesti
check in teha järgmisele lennule. Täielik ebaõnn! Mõned piletid olid hommikul
kella 10ks, aga neist jäime me muidugi ilma, sest inimesi oli nii palju. Saime
siis lõpuks uued piletid kella 15ks!
Ega ei jäänudki muud üle, kui pagas välja võtta ja koju magama
minna, et mõne tunni pärast uuesti lennujaama sõita. No sellist nalja pole meil
varem juhtunud. Kui me lõpuks plaanitust umbes 15 tundi hiljem Sydney’sse
jõudsime, siis oligi õhtu juba käes ja üks päev oli kadunud. Aga kõigest
sellest jamast hoolimata oli ikkagi nii tore teada, et meid juba oodati. Nimelt
läksime külla ühele vahvale eesti perekonnale, kes umbes pool aastat tagasi
Tallinnast Sydneysse kolis. Hakkasin Riinaga suhtlema muideks sellesama blogi
kaudu, mida sa praegu loed, kas pole mitte äge! Kui ma kunagi blogimisega
alustasin, siis poleks küll uskunud, et sedasi on võimalik uute põnevate
inimestega kohtuda. Riina kirjutab nüüd oma pere tegemistest ka väga huvitavat
blogi (mis kahjuks pole avalik) ja sedasi me oma blogide kaudu siis juba pikemat
aega “suhtleme”. Just tänu nende mõnusale seltskonnale oli meie aeg Sydneys
väga kvaliteetselt sisustatud!
Rentisime juba lennujaamast auto, et oleks mugav linnas ringi
liikuda. Meie leidsime hea pakkumise Thriftyst, aga tasub ka teisi firmasid uurida,
sest pidevalt on neil igasugu pakkumisi ja soodustusi, vt: http://www.vroomvroomvroom.com.au/
Muide, meil polnud tegelikult autot kõigiks päevadeks vaja, aga kõige odavam on auto võtta ja tagastada samasse kontorisse, sest enamus neist tegutsevad frantsiisi alusel, st teise kontorisse tagastades peab põhimõtteliselt juurde maksma.
Muide, meil polnud tegelikult autot kõigiks päevadeks vaja, aga kõige odavam on auto võtta ja tagastada samasse kontorisse, sest enamus neist tegutsevad frantsiisi alusel, st teise kontorisse tagastades peab põhimõtteliselt juurde maksma.
Ajavahest tingituna (3h) lükkusid kõik meie hommikused plaanid
pidevalt lõunasse. Esimese päeva lõunaajaks jõudsime siis lõpuks Summer Bay’sse
ehk Palm Beach’i ehk Home and Away võttepaika. Meist on siin Austraalias suured
Home and Away fännid saanud, sest see tõesti on siin tõeline hitt. Enamus
meievanuseid austraallasi ütleks muidugi, et ohh nemad seda nüüd küll ei vaata,
ometigi on see jätkuvalt ülipopulaarne.
Pole just raske ära tunda või mis |
Summer Bay ehk Palm Beach |
Võttegruppi ega näitlejaid küll kohal ei olnud, aga sellest
hoolimata oli väga lahe seal ringi vaadata ja erinevaid kohti ära tunda. Nüüd
hiljem sarja vaadates on ka hoopis teine mulje sellest rannast ja kogu “Summer
Bayst”. Üldiselt ma arvan, et seda sõitu tasub siiski ette võtta ainult neil,
kes on natukenegi Home and Away fännid, sest muidu on tegemist täitsa tavalise
rannaga, kus telesarjale küll miski ei viita.
Surfiklubi |
Uskumatut värvi rannaliiv |
Nagu piltideltki näha, siis ilm oli umbes selline, et oleks parem
kodus teki all olnud, aga meil oli selle asemel vaja järgmisesse randa sõita.
Sydney kaks kõige kuulsamat randa tunduvad olevat Bondi ja Manly ja just
sellesse viimasesse me järgmisena sõitsimegi.
Beach closed - rand suletud |
Täitsa piinlik, aga ega meil häid pilte Manley rannast ei olegi... Vist oli asi selles, et palju ei saanudki seal jalutada, sest vihma hakkas kallama. Ühe video ka tegin, aga selle peaks kuidagi teistega kokku monteerima enne avaldamist.
Polegi selliste kollatuttidega varem kohtunud |
Tundub, et Manly on täielik surfarite paradiis, sest peaaegu kõik
inimesed, keda rannas nägime, kandsid kaasas surfivarustust. Hästi mõnus
atmosfäär tundus seal olevat, selline muretu auraga koht, kus kohata austraalia
parimaid surfistaare. Lisaks tundus seal olevat palju toredaid kohvikuid,
restorane, ööklubisid ja pisikesi poode. Ma olen küll suur WA randade fänn, aga
kahjuks pole ükski meie rand Manly moodigi.. Ehkki meilegi kuluks selline
turistide-kohale-meelitamise-rand ära küll.
2 kommentaari
Küll ma ootasin kaua Su postitust! Huvitav teada, et kakaduusid teil polegi näha - Sydneys nad nii tavalised, elavad palmipuude ladvas meie tänavalgi. :)
ReplyDeleteMeil on nad sellised roosakad, aga kollaste tuttidega pole küll näinud.
ReplyDeleteLäks jah aega nii palju, mitu lugu veel kirjutamata ka :)