Täna tuleb juttu kohalikest Phuketi vaatamisväärsustest ja sellest,
mida põnevat meie Tais nägime. Minu arust võiks turistidele huvitavad tegevused
jagada kolmeks:
paadituurid ümberkaudsetele saartele (näiteks Raya või Coral);
turistikad nagu Buddha kuju, templid või loomaaed;
ööelu.
Otsustasime paadituurid vahele jätta ja mõtlesime, et kui viimastel
päevadel enam muud teha ei oska, siis valime mõne lühemat sorti ekskursiooni.
Nüüd tagantjärgi võib öelda, et seda me ei teinud.
Klassikaliste vaatamisväärsustena võib sõita näiteks elevandifarmidesse,
vaateplatvormidele, džunglituuridele, kanuumatkadele, loomaaeda, templitesse,
FantaSea showle, taipoksi vaatama, liblikafarmi või Aquariumisse. See nimekiri on kindlasti veel palju pikem
muidugi.
Ja ööelu? Oijaah, see on kohe üks selline vahva valdkond, et peaks
vist eraldi sissekande kirjutama vallatust Tai ööelust. Aga alustame siis kõigepealt
meie esimesest ekskursioonipäevast:
Kõigepealt sõitsime natuke niisama põhjapool ringi, kuniks märkasime
teeviita, mis soovitas mingit koske külastada. Kuna meil oli niikuinii
vabagraafik, siis otsustasime väikse peatuse teha. Ma arvan, et sellise kose
vaatamine võiks põnev olla ainult neile, kes on üles kasvanud maa all ja
voolavat vett pole mitte kunagi varem näinud. Just nii põnev see kosenire
oligi! Kui ma õigesti mäletan, siis sissepääs maksis ฿200/inimene. Soovitan kõigil turistidel sedasorti kosekülastused
vahele jätta, eriti veel kui te oma elu jooksul vähemalt Jägala juga olete
näinud.
 |
| Pildi pealt tundub see isegi vingem kui päriselt oli |
Keset paksu vihmametsa kõrgel mäe tipus asub Phuketi au ja uhkus –
45m kõrgune Buddha kuju. Seda on ehitatud juba mitu aastat ja võib öelda, et
päris valmis ta ikka veel ei ole. Tegelikult on seal lausa kaks suurt Buddha
kuju (väiksem 12m). Sissepääs on tasuta, kuid kuna kogu ehitus toimub annetuste
toel, siis võiks igaüks südametunnistuse järgi anda oma osa.
 | |
| Head uut 2556. aastat! |
Kui me väravast sisse jalutasime, siis ootas meid kohalik tai
tüdruk, kes lahkesti andis mulle salli õlgadele ja keeras mind sarongi sisse,
et katta mu põlved. Tuleb tunnistada, et ma unustasin selle külastuse tarbeks
ise riided kaasa võtta, sest meil polnud eriti kindel päevaplaan. Kohalikud on
selle peale muidugi mõelnud ja kõik naised saavad endale vajaliku juba
sissepääsu juures laenutada.
Üsna pea edasi jalutades tabas mind täielik pettumus. Naised kõndisid kaks sammu oma laenutatud sallide ja sarongidega ning koorisid end
siis ikka alasti! Üldiselt oligi kaks varianti: inimesed, kes olid juba kodus
vastavalt riietanud või inimesed, kes eirasid kohalikke kombeid ja pidasid
palavat ilma tähtsamaks kui lugupidamist Tai kultuuri vastu. Ma pidin end ikka
päris kõvasti tagasi hoidma, et mitte mõnele märkust teha! Küllap polekski
saanud midagi öelda, sest valdavalt oli tegemist kahjuks vene keelt rääkivate
inimestega.
Pean tunnistama, et ma ei tea ise ka väga palju budismi kohta ja
kuna sealne etikett on üsna paljuhõlmav, siis võisin ka ise mõne reegli vastu
eksida. Usun, et see ei olegi nii tähtis täpselt nii kaua kuni turistid püüavad
kohalike tavade järgi tegutseda ja vähemalt mitte sihilikult sülitada budismi kommete
pihta. Küllap mõned ateistid ei saa kunagi aru, kui oluline on austada sügavalt
usklike kombeid ja tavasid. Piinlik.
Kui sellised ebameeldivad pisiasjad kõrvale jätta, siis Suur Buddha
oli tõesti võimas ja külastust väärt! Minul kahjuks ei ole religiooniga väga
isiklikku kokkupuudet, aga mulle väga meeldis see pilguheit budistlikku
pühakotta. Eriti meeldejäävaks tegi selle külastuse kohalik munk, kes tahtis
meid õnnistada. Esimese hooga oli väike segadus, et kuidas ja mis… Mitte keegi
pole mind varem õnnistanud, veel vähem mõni Tai munk eksju.
Kõige naljakam on kogu asja juures see, et mungad ei tohi tegelikult
naisi puudutada. Kes ei tea, siis Tais on need asjad väga kindlalt paigas. Kes
kuidas keda tervitama peab, kellele kuidas austust avaldada, kuidas istuda või
keda puudutada. Öeldakse, et isegi munga emal pole lubatud poega puudutada ja
kui mõni naisterahvas siiski kogemata näiteks vastu läheb, siis tuleb kohe
teatud puhastusrituaal läbida.
Kui mu kursaõed (sealhulgas
Bangkokist pärit Sasa) nägid Facebook’is pilte õnnistusest, siis neil oli kohe
täielik segadus! Mina muidugi ei osanud kuidagi asja selgitada, sest ega munk
inglise keelt ei rääkinud ja omavahel suhtlesime vaid kehakeeles. Loodame, et
see (keelatud?) õnnistus siis ikka õnne toob!
 |
| Siin siis see väiksem kuldne kuju |
 |
| Suur Buddha Heikkiga |
 |
| Coca Cola reklaam |
Järgmisel päeval käisime ära Phuketi Loomaaias, millel on tegelikult
üsna halb kuulsus ja mida paljudes netiportaalides soovitatakse vältida. Minul
oli kindel soov elevantidega kohtuda, sest armsamat looma kui elevant annab
ikka Tais leida! Kohalikud elanikud pääsevad loomaaeda ฿80
ja turistid peavad tasuma ฿500, hahaa päris väike hinnavahe.
 |
| Turistide pilet on küll mitu korda kallim, aga inglise keelseid silte siiski ei suudeta välja panna |
 |
| Küll aga tehakse end arusaadavaks kui on tarvis raha küsida... |
Phuketi loomaaed on üsna väike ja kehvas seisus. Mitmed
puurid räpased jne. Korraldatakse kolm erinevat show’d: ahvide, krokodillide ja
elevantidega. Esimene neist on kuidagi kehv… Muidugi on ahvid iseenesest üsna
naljakad ja toredad, aga show kui selline pigem igav. Krokodillid tekitasid nii
palju närvikõdi, et raske oli etteastet nautida. Aga elevandid olid
megavahvad!!!
 |
| Sissepääs Phuketi Loomaaeda |
 |
| Ahvibeebi |
 |
| Pilt ahvibeebiga ฿200 |
 |
| Ahvide show |
 |
| Uskumatu elukas!!! |
 |
| Kõige iseloomukam loom terves loomaaias! |
 |
| Puuride vahel sellised vaatamisväärsused |
Edasi elevantide juurde! Ma ei ole varem nii ägedat elevandimöllu näinudki! Neli
armsat londistet tantsisid, mängisid korv- ja jalgpalli, moodustasid ansambli,
etendasid lindikava, joonistasid pilte ja mida kõike veel. Jah, oli küll lahe
vaadata, aga kuidagi jube kurb hakkas ka… Ma ei kujuta ette, mida kõike nende
loomadega tegema peab, et nad alluks inimese tahtele ja teeksid selliseid
trikke.
 |
| Mina ja londiste! |
Järgmisena kohtusime tiigritega. Tiigrifarmid on üsna
palju avalikkuse tähelepanu all Tais. Enamasti on loomad uinutatud, et inimesed
siis nendega pilte saaks teha. Ega see asi loomaaias väga teistmoodi saagi
olla. Pisike tiigrikuts lihtsalt vedeles poodiumil suht eluta olekus. Silmad
olid lahti, aga täiesti klaasistunud pilk vaatas sealt vastu. Teine, suurem
tiiger, keda veidi eemal nägime, oli sellistes ahelates, et lausa õudne hakkas.
Pead ega käppasid ta liigutada ei saanud, lihtsalt möirgas seal. Ja kes ütleks
kumma olukord hullem on – kas selle tiigri, kes nö aru saab, mis toimub, või
selle pisikese, kes on uinutite mõju all ja kellel pole aimugi, mis temaga
toimub…
Ja siis käisime me veel mõnel vaateplatvormil.
Päikseliste ilmade puhul oli ikka paras katsumus kuskil käia. Mul pole plaanis väga ilmast kirjutada, aga väärib mainimist, et
meie jaoks oli Tai õhuniiskus täielik piin. Alles paar kuud tagasi oli meil
nädalaid 40C päiksepaistelises kliimas ja see tundus võrreldes Tai 30
soojakraadiga kergem, sest polnud sellist kohutavat niiskust. Samas – mul on
raske panna end eestlaste olukorda, kes saabuvad külmast talvest/kevadest,
võib-olla sellisel juhul on Tais mõnus higistada, aga meil oli küll hea meel, et
enamus päevi olid pilvised. Mõttekoht neile, kes ei pruugi 90% õhuniiskust nii
hästi taluda, aga tahaks päikese alla reisida.
 |
| Kata viewpoint |
 |
| Promthep Cape |
2 kommentaari
Tundub, et sa väga kindlalt end ahvi embuses ei tunne? Selline ärev nägu...Elevandi seljas on juba päris uhke nägu sul, kindlasti väga lahe kogemus!Nii lahedad pildid!!!!!
ReplyDeleteR.
Tegelikult oli isegi see orangutan armas, lihtsalt ta oli kuidagi niiiiii suur! Kohe kui tema kõrvale seisin, siis krahmas mind haardesse, no mitte niimoodi viisakalt ei võtnud ümbert kinni, vaid ikka suure hooga ja tugevalt!
DeleteElevandid olid väga vahvad, selline tunne, et nad koguaeg naeratavad sulle sõbralikult :)