25. oktoober oli selline vastik päev, kui mu väikevend Austraalia tolmu jalgadelt pühkis. Muidugi polnud see mulle mingi üllatus, aga peab tunnistama, et sellest hoolimata oli teda väga raske ära saata.
Ma ei hakka siin asju ilustama – need kaks aastat olid vahel päris pingelised ja eks me ikka tülitsesime omajagu. Viis aastat vanusevahet ongi vist selline aeg, et alles täiskasvanuna hakatakse hästi läbi saama. Mõnes mõttes tundub ajale tagasi vaadates, et me olime ikka väga võõrad kui ta Austraaliasse tuli, aga enamus tema kaheaastasest Austraalia kogemusest elasime koos ja harjusime üksteisega väga ära.
Igasugused hüvastijätud on üldse minu nõrk koht ja on täiesti lootusetu asju kuidagi vabamalt võtta. Nii ma siis olingi terve see viimane päev hästi emotsionaalne ja liimist täiesti lahti. Eneselegi harjumatu, et nii raskesti seda kõike võtsin. Õdede-vendade vahelised suhted on ikka nii vahvad, eriti kui ollakse vahepeal suureks saanud ja aru pähe võtnud :)
 |
| Viimane päev Austraalias |
Nii me siis Andu ja ta sõbra Christiani lennukile panimegi ja
proovisime vanaema lõbustamisega ise hakkama saada. Olin enda arvates väga
kaval ja planeerisin tema siinoleku täpselt nii, et Andu ärasõit oleks samal
ajal. No umbes, et tähelepanu sellelt natuke ära saada, nagu enesepettus.
Mõningal määral see isegi toimis.
Ja siis algaski meil tihe Austraaliaga tutvumise programm. Jõudsime
peaaegu kõikjale, kuhu plaanis oli. Vanaema jäi reisiga muidugi väga rahule.
Kõige rohkem nautis sooja ilma (mis ei olnud õnneks liiga kuum) ja kõige enam
meeldis eriline loodus. Naljakas, kuidas oleme ise siin juba kõigega nii ära
harjunud ja paljutki ei oska enam märgata.
 |
| Loomapargis koaladega tutvumas |
 |
| Natuke vähemeksootilised tegelased |
 |
| Kohustuslik känguru |
 |
| Outback |
 |
| Veel üks kohustuslik fotojäädvustus |
 |
| kõrbes |
 |
| Pinnaclese kõrb |
 |
| Fremantle turg |
 |
| Fremantle tänavakohvikud... |
 |
| Üks tuntumaid randu Perthis - Cottesloe |
 |
| Meie kesklinnas |
 |
| Üks paljudest kesklinna parkidest |
 |
| Kes üldse kunagi Perthis käinud on seda näinud |
Veel märkis vanaema, et liiklus on väga viisakas, linnud jube lärmakad,
palju on asiaate ja igal pool on kiirsöögikohad. Kui norida, siis talle ei meeldinud, et kohati on meil väga tuuline
(tõsi, mind ka häirib), aga kokkuvõttes arvas, et siin on hea elada küll ja
kiitis meie uue kodumaa heaks. Arvas, et võiks teinekordki tulla :)
2 kommentaari
Suuruse kohapealt oled hoopis sina väike õde, vend sinust peajagu pikem, aga see jääbki vist elupäevade lõpuni nii, et kutsume kunagi pätakad olnud õdesid/vendi väikesteks :) Mul oli oma pisiõega 7 aastat vahet ja tundsin, et sel ajal kui ta ringi jooksma hakkas ja mängida tahtis, olid mul juba diskod ja poisid ja muud huvid. Lapsepõlv ei olnud ühine. Nüüd oleme kõigest hoolimata mõlema õega veelgi lähedasemaks saanud, õnneks, oleks võinud ka teisiti minna. Mõned vennad/õed ei jäägi terve elu omavahel suhtlema, kasvavad lahku ja unustavad teineteise olemasolu. Küll Andu veel tagasi tuleb, ära nuta, lilleke :)
ReplyDeleteMhmh, ta on küll suureks saanud, aga ma jäängi vist teda väikevennaks kutsuma :D
DeleteKusjuures usun, et need kaks aastat muutsid väga palju meie omavahelisi suhteid ja olime kindlasti varem üsna võõrad.
Aga aitäh lohutamast, maailm on tõesti nii väike, küll kuskil jälle kokku saame :)