Vot sellise laheda reklaamlausega meelitati inimesi Austraalia sünnipäeva tähistama!

26.jaanuar on meil siin tõeline pidupäev oma parimas tähenduses. Igas suuremas või väiksemas linnas toimub palju väliüritusi hommikust kuni õhtupimeduseni välja. Eelmisel aastal täpselt samal ajal elasime Red Cliffs’is ja ei saanud üldse aru, mida see õige Austraalia päev üldse tähendab. Sellest, miks ja kuidas 26.jaanuar oluliseks on saanud, olen teile juba kirjutanud.

Elu hiigelriigis on vastakas. Meil on viimasel ajal kuumalaine, mis tähendab u 40 plusskraadi, samal ajal kallab teises Austraalia otsas kogu maailma vihm alla, tekitades eluohtlikke üleujutusi ja nurjates isegi Austraalia päeva pidustused. Ega siin ei teagi iial ette, kus ja mis loodusjõud elu seisma panevad.

Või ületavad protesteerivad aborigeenimassid ülemaailmselt uudiskünnise meie peaministrit Julia Gillardi rünnates (ei teagi kui oluline on fakt, et tegelikult oli sihtmärgiks hoopis Tony Abbot), väljudes lahingust vaid ühe Gillardi kõpskingaga. Neid asju tasub teada, kui oled end poole kohaga siia riiki sisse söönud ja ei taha austraallastega nende päeval Austraalia asju arutades rumalasse olukorda sattuda. Sest kõige muu hulgas just SELLEST 26.jaanuaril seekord räägiti.

Mida üks keskmine austraallane Austraalia päeval teeb? Kõigepealt ta puhkab, sest public holiday ei ole töötamiseks. Siis ta pakib kindlasti pool oma varandust mahukasse piknikukorvi ja otsib üles kogu vajamineva varustuse, et kuskil pargis korralikult austraalia päeva ja grillpidu nautida. Dresscode on rangelt lipuvärvides ja kindlasti ei puudu piknikult jahutav austraalia õlu. Elu – see on BBQ!

Perthis oli linnarahvale tegevust palju. Kavas olid igasugu kontserdid, showd, etteasted jne, üritus toimus kesklinnas ja väga suurejooneliselt. Õhtu tippsündmus oli kindlasti võimas ilutulestik, mis kestis pool tundi!!! Ma ei ole iial nii pikka ja vinget tulemöllu näinud!

Austraalia sünnipäev on üks tõeliselt lõbus päev ja ma ütlen ausalt, et Eesti sünnipäevaga ei anna seda võrreldagi. Inimesed pidutsevad tänavatel või kodudes, see on natuke nagu iga austraallase sünnipäev. Eestis on tavainimese jaoks 24.veebruaril peamiseks sündmuseks telekast „pingviinide paraadi“ vahtimine, mingit rahvuslikku tähistamist ei ole. Mõni ootab pikisilmi presidendi kõnet, mille märksõnadeks on ikka ja jälle vabadus(sõda), kannatus, laulupidu, pingutus, kriis, töö, Euroopa, raskused, iseseisvus, vaesus…

Austraalia päev on iga tavalise inimese jaoks natuke lapsemeelne, rõõmsalt ülevoolav ja lõbus päev, sünnipäevapidu kogu rahvale. Kõik see ei välista tähtsaid kohtumisi riigi esindajate tasandil või kritiseerivaid kõnesid. Aga sünnipäevatordilt ei puhu küünlaid mitte ainult Gillard, vaid samahästi võiks seda teha iga austraallane igas Austraalia nurgas!