Mulle on viimasel ajal miskipärast lennujaamad väga meeldima hakanud. Mõnusalt ärev õhkkond ja palju sagimist. Aga lendamine ise hakkab järjest ebameeldivamaks muutuma… Reisid, mis eeldaks rohkem kui 4-5 tunnist õhusõitu, tunduvad lausa piinarikkad! Aga vahel ikka tuleb see tunne, et tahaks end natuke kuskil tuulutada.

Täna oleme me jälle lennujaamas, et homme end Singapurist avastada. See puhkus oli meil juba ammu kavas, nüüd siis saab lõpuks plaanid ellu viia. Singapurist edasi lendame Filipiinide pealinna Manilasse ning üks väike lennureis viib meid ka Palawani saarele. Järgneva paari nädala jooksul ei tohiks igav küll hakata!

Naljakas, et peale mõnda kuud ühes ja samas linnas, samas majas ja samas rütmis elades muutub hing nii kiiresti kuidagi rahutuks. Meile väga meeldib Perth ja siin on mõnus elada, aga vahel on tunne, et äkki peaks kuskile edasi liikuma. Et nagu tahaks kõikjale ja kohe jõuda. Tallinnas elades mul seda tunnet ei olnud. Kui oled juba selgeks saanud, kui lihtne on pakkida oma seitse asja ja täiesti tundmatusse kohta sobituda, siis iga järgmine kord tuleb juba kergemalt.

Aga et keegi valesti aru ei saaks, siis täna sõidame me siiski puhkusereisile ja kuskile oma seitsme asjaga kolima ei hakka, kuigi lennujaama terminalis värvikirevat tablood jälgides võivad sellised mõtted ootamatult pea sassi ajada.

Järgmised jutud räägime juba Singapuris!