Perth‘is hakkab talv tasapisi läbi saama, sidruni-apelsini-laimipuud kannavad juba ammu vilju, lilled on õites ja õhutemperatuurid hakkavad vaikselt tõusma. Kuigi see kõlab põhjamaa inimesele naljakalt, siis kevadine loodus annab tõesti vaikselt elumärke. Täpselt nii, nagu teie jaoks meie talv „ei ole normaalne“, leiavad austraallased, et Eesti talv „ei ole normaalne“ : )

Meie talvepilte (juulikuust):




Ega see Perth’i suvi oma neljakümnekraadiste suveilmadega ka just kõige normaalsem ei ole, aga suve ootame me sellegipoolest. Igapäevase päikesepaistega on ikka väga kerge ära harjuda, eriti kui kodumaal on sellest alati vajaka olnud. Palavale suvele ja tervislikule elustiilile mõeldes otsustasime sel laupäeval rattaomanikeks hakata! Siinne kliima ja head teeolud muudavad rattaga liiklemise ju lausa kohustuslikuks!

Käisime paar läheduses asuvat rattapoodi läbi ja saime ühest väga soodsa pakkumise: kaks ratast $600, kõik lisad -50% ja esimene hooldus tasuta. Polnud midagi pikalt mõelda ja asusimegi siis oma kraami valima. Kohustuslik on sõita kiivriga ja rattal peavad olema esi- ja tagatuled (ei tea, millal nii elementaarsed ohutusnõuded Eestis kohustuslikuks saavad?). Nõuetekohaselt peab rattal olema ka kell, aga nii palju kui poes silma jäi, siis see oli juba küljes.

Esimene sõit linna tundus küll veits ohtlik, sest isegi laupäeviti on liiklus päris tihe ja spets rattateid pole isegi siin päris igal pool. Kusjuures ega ma linnas väga kogenud rattur ei olegi, kui Tartu välja arvata:D Otsisime netist juba välja soovituslikud ratturite marsruudid, järgmised päikselised nädalavahetused võiks ju vabalt rattamatkadega sisustada!

Selgus, et 9.augustil on toimumas tähtis rahvaloendus, mis on kõigile Austraalias resideeruvatele ilmakodanikele kohustuslik. Need, kes vajalikke vorme ära ei viitsi täita, võivad enda ebameeldivaks üllatuseks saada kuni $110 trahvi. Mitte just trahvihirmust, aga peamiselt just uudishimust täitsime meiegi täna internetis oma rahvaloendusankeete.

Rahvaloendusi on Austraalias juba pea 100 aastat korraldatud, viimastel aastakümnetel on see toimunud iga viie aasta järel. Sel aastal on esmakordselt võimalik rahvaloendusel osaleda ka interneti teel. Pole see Austraalia midagi nii online-vastane nagu e-Eestist tulnud e-tarkadele meeldib mõelda.

Austraallased on oma rahvaloenduse päris suurejooneliselt ette võtnud, eesmärgiks on seatud, et kõik, absoluutselt kõik saaksid kirja pandud. Neil on eraldi programmid tsivilisatsioonist väljaspool elavatele aborigeenihõimudele, mille raames on välja koolitatud inimesed, kes loendavad ja aitavad kirjaoskamatutel aborigeenidel ankeete täita, rahvaloendajad on otsustatud saata ka tänavatele või kodutute kohtumispaikadesse. Isegi need, kes 9.augusti seisuga näiteks ühest osariigist teise reisisid, peaksid internetis oma vormi ära täitma.

Nüüd oleme meie ka ametlikult Austraalia rahvaloendusel kirjas ja tundub, et detsembris toimuvale Eesti loendusele meie hääled ei jõua.