 |
| Pilt küll udune, aga annab natuke ettekujutust |
Täna räägime natuke rohkem sellest, mis siin Phi Phi’l teha ka on.
Pole vist eriti üllatav, et enamasti pakutakse igasugu veespordiga seotud
tegevusi. Hommikust õhtuni võib käia sukeldumas või snorgeldamas,
paadituuridel, veesuusatamas või inimtühjadel randadel ujumas. Saareriigile
kohaselt on igal pool pisikesi ja suuremaid saari, mida turistidele reklaamida
ja tutvustada.
Me siis läksime ka eile saaretuurile. Kuna oleme varasemalt
taolistel tuuridel käinud, siis võtsime seekord ette lühema, kõigest
poolepäevase tripi, et kõik nö kohustuslikud vaatamisväärsused ära näha. Neid
tuure pakutakse absoluutselt igal nurgal, aga ülesehituselt paistavad kõik üsna
samasugused. Meie neljatunnise tripi hinnaks kujunes ฿400/in
ja see sisaldas hommiku- ning lõunasööki (loe:kontsentraatmahl, munavõileib,
riis + küpsised). Muide, igasugune tingimine on minevik ja tänapäeval võib
juhinduda hinnakirjast.
Hommikul
pakiti siis kümmekond turisti longtale e pikasabalisse paati ja saadeti saari avastama.
Me olime nagu kriminaalid seal üksteise kõrvale surutud. Ju kohalikud ei tule
selle peale, et euroopa inimene on võrreldes nendega palju suurema kondiga ja
meid ei mahu nii palju sellesse pisikesse paati. Enamus inimesi peale meie olid
jälle prantslased…
Kõigepealt
jõudsime kuulsale Maya Bay rannale, mida te kõik olete arvatavasti telekast
näinud. Enne veel kui jõudsime varbad liivale maha panna, teatas paadijuht (keda tuurijuhiks oleks ilmselge liig
nimetada), et saarele minekuks peab tasuma ฿100!!!
Kes maksta ei soovi, peab tund aega paadis passima!!! Kas ma pean selgitama, et
sellest saarele mineku maksust kuulis kogu seltskond esimest korda täpselt enne
paadist Maya Bay’le ronimist?! Üks prantslane läks täitsa endast välja ja
uuris, kas igal saarel tuleb maksta, kokku oli meil kavas ju 5 saart! Täielik
väljapressimine, sest sisuliselt saime alles tuuril olles teada, et algne
ekskursiooni hind on ajas muutuv. Hakkasime juba ette kujutama, kuidas uus maks
ootab meid ees peale saare külastamist ja kuidas iga uue saare juures peab
rahakoti jälle välja otsima.
Rand
oli tõesti ilus, aga oleks meile palju rohkem meeldinud ilma sadade teiste
turistideta. Noh, ega see eriline üllatus ei olnud, aga siiski oli koha peal
raske uskuda, et inimesi oli niiiii palju kohale tulnud. Enamus pilte on meil
koos võõraste turistidega, aga mis seal siis ikka. Kahjuks pean tunnistama, et
sellised rannad ja mereveed on nähtud ja meis mingeid väga erilisi emotsioone
ei tekitanud.
 |
| Saabume Maya Bay'le |
 |
| Mina ja teised turistid |
 | |
| Meie ja teised turistid |
 |
| Turismilõks Maya Bay |
Edasi
käisime veel mõnes rannas, sai ujuda, vettehüppeid harrastada ning snorgeldada.
Üldiselt ei osanud seda tuuri kuidagi nautida, sest paadijuht ja tema
suhtlemisoskus oli allapoole arvestust. No ma saan aru küll, et tal on nendest
randadest ja nõmedatest turistidest kopp juba ammu ees, aga ehk siis tuleks
natuke peegli ees enne uut tööpäeva harjutada… Mitmed teisedki olid pettunud
kogu selles asjaajamises, nii et pole meie üksi siin erilised kriitikud. Muide,
kui tagasi hotellituppa jõudsime, siis avastasime, et kõigele lisaks lõpetas ta
tuuri peaaegu tund aega varem ära, vot sulle!
Loodus
oli seal ilus küll, aga nägi äravahetamiseni sarnane välja Filipiinidega, kus
esiteks oli puhtam, vähem turiste ning filipiinode klienditeenindustase ühtis
meie arusaamadega. Sellel väljasõidul oli kahjuks väga tugev raha lõhn juures
ja kuigi ma teadsin juba enne Taisse saabumist, et tegemist on turistilõksuga,
siis seekord silma väga kinni ei õnnestunud pigistada.
Üldiselt
ma soovitaks pigem rentida paat + kohalik paadimees ja minna ise neid ilusaid
kohti avastama. Kaalusime ka meie seda varianti, aga kuna olime varem selliste
valmis tuuridega rahule jäänud, siis läksime omast arust lihtsama vastupanu
teed. Saari on seal väga palju, valik suur ja lai ning kes teeb enne kodutöö
ära, ei tohiks pettuda.
 |
| Snorgeldamiskoht, kus saab kive ja liiva vaadelda |
 |
| Pildi pealt tundub täitsa ilus |
Õhtupoole
enne päikseloojangut otsustasime vaateplatvormile (pilet ฿20) turnida. Oijah, sellises
niiskuses oli see ikka paras katsumus! Õnneks saab tippu jõudes pisikesest
putkast igasugu erinevaid karastavaid turgutisi soetada, nii et jäävad ellu ka
need, kes unustavad end veepudeliga varustada. Päris ilus vaade avanes sealt,
inimesed lihtsalt istusid kivide otsas ja puhkasid silma, nii mitmedki olid
tulnud päikseloojangut nautima. Ma hakkasin paratamatult ette kujutama,
mismoodi see tsunaami sealt ülevalt võis paista. Mõelge, mõned inimesed just
sealt vaateplatvormilt seda pealt nägidki!
Tundub,
et meid see fenomenaalne Phi Phi ära ei võrgutanud. Turistilõksule kohaselt oli
koguaeg tunne, et ma ei mahu kuskile ära. Öeldakse, et Phi Phi on pidutsemise
saar ja võin seda kahtlemata kinnitada. Näiteks ilma kõrvatroppideta enne kella
4 hommikul magama ei õnnestunud jääda. Väga häiris, et teenindav personal
suutis inglise keeles heal juhul öelda thank you ja arvestades kvaliteeti
tundus enamus tooteid ja teenuseid ülemakstud. Ma kahtlustan siiski, et kui
poleks olnud filmi “The Beach”, poleks meie oma jalga Phi Phi’le tõstnud, sest
ega seal rohkem midagi väga erilist ei olnudki.
Kolmanda
päeva hommikul oli täitsa hea meel praamile astuda ja ära sõita. Mul oli
kodutöö küll tehtud ja olin Phi Phi kohta lugedes veendunud, et siin peab iga
turist ära käima, kuid enam meil sellist seisukohta ei ole. Tais on mustmiljon
asustamata saart, kuhu saab mõneks tunniks sõita, ma ei oska välja tuua mille
poolest see Phi Phi nii eriline on ja miks sinna minema peaks. Kirev ööelu on
igal pool mujal täpselt samamoodi olemas, tundub aja raiskamisena mingi disko
pärast sinna kohale sõita.
Enamus
randu on räpased ja ei kutsu ujuma, ilusate randade nägemiseks peab paadiga
kuskile eemale sõitma. Kuna igal ööl pidutsevad rannas sajad turistid, siis
hommikul näeb seal kõiksugu peojääke (sealhulgas klaasikilde). Kuigi on
tegemist maailmakuulsa tõmbenumbriga, kust käib miljoneid turiste läbi, siis
inglise keelega on raskusi isegi hotelli töötajatel. Tundub, et turist jätab
siia nii palju raha, et keegi ei viitsi pingutada, klienditeeninduse tase on
olematu.
Kõige
tipuks oli paadireis tagasi Phuketisse meie senise elu kõige hullem! Ma olin
vahepeal üsna kindel, et me lähme põhja! Ilm oli küll sombune, aga erilist
tormi küll kuskilt ei paistnud, sellegipoolest loksutas nii hullusti, et enamus
inimesi öökisid või oksendasid. Meeskond hakkas juba 10 minutit peale sadamast
lahkumist oksekotte jagama ja hea oli, sest iga teine sai seda sihtotstarbeliselt
kasutada. Me võtsime igaks juhuks tableti sisse, jumal tänatud. Kujutage ette
kaks tundi karusselli sõita ise samal ajal mõeldes, et kogu kupatus laguneb
kohe koost. Mul oli täpselt selline tunne. Vahtisin aknast välja proovides
ükskõik mille muu peale mõelda. Vahepeal pidi kõrvad või nina kinni hoidma, et
erinevad hääled või oksehais olemist veel õõnsamaks ei teeks. Täielik õnnistus
oli kaks tundi hiljem jalg kindlale maapinnale panna!
Ma
ei taha kõlada negatiivsena, aga kahjuks ei õnnestunud meil avastada Phi Phi’l
see, mida enamus selle saare kummardajaid armastavad. Kohalikud on muutunud
väga laisaks ja seetõttu ei pane eriti rõhku klienditeenindusele. Tundub, et
turistid ei saa siit saarelt mitte kunagi otsa ja nii polegi vaja pingutada.
Olles külastanud erinevaid riike/saari Aasias, ütleme, et Phi Phi (ja Tai) võib
vabalt vahele jätta.
7 kommentaari
Tulime just nädal tagasi Phi Phi saarelt. Julgen väita, et see koht on külastamist väärt ja kindlasti soovitame sinna minna. Jah, turiste on ohtralt ja keelega on probleeme (terves Tais), kuid hakkama saavad kõik. Hotelli oleks võinud ju keskmest eemale otsida nii nagu meie tegime. Saime rahus terve öö magada. Võtsime samuti poole päeva tuuri ning see oli väga ok. Meid oli koguni 15 paadis ja ruumi oleks olnud veel 6-7 inimesele. Maya bay oli küll ülerahvastatud, kuid äärmiselt ilus! Ütleksin et ka snorgeldamine oli meie elu parim, oleme ka 2a Austraalias rännanud ja teistel pisikestel saartel käinud. Seal juures snorgeldanud ohtralt. Meie igatahes nägime tuhandeid värvilisi kalu, merisiile, merimadu ja kõiksugu huvitavaud ja ilusad vee-elukad, taimi. Kohtasime saarel ka väga sõbralikku personali ja mõni neist rääkis täiesti normaalset inglise keelt. Hetkel jääb küll eestlaslikult virisev mulje...
ReplyDeleteVäga hea, et vastukaaluks ka sellised muljed! Nagu ma ütlesin, siis enamasti kõik kiidavadki seda saart, lihtsalt meie ei leidnud sealt midagi nii erilist. Ma ei tea, kas põhjendatud kriitikat saab alati "eestlaslikuks virinaks" nimetada, äkki lihtsalt inimestele lähevad erinevad asjad peale.
DeleteMe oleme Aasias Vietnami, Indoneesia, Filipiinide, Tai ja Malaisia saartel käinud-olnud ja Phi Phi oli pärast kõiki neid käimisi samuti suureks pettumiseks. Mind häiris ka see pakitus ja ülerahvastatus, üsna kallid hinnad ja räpased rannad. Tai saartest meeldis Koh Chang kõige enam! Mul on siiani mulje jäänud, et Phi Phi on just kanepilembeliste seljakotirändurite peomeka, kes taolised inimesed leiavad endale "elu mõtte", ennast narkotsist ja alkost täis pumbates ja end DiCaprio nahka ette kujutades unistades kinnisest helesinisest laguunist.... :) Ma arvan, et see saar võib meeldida küll ja sellest võib vaimustusse sattuda, kui sa pole midagi paremat elus näinud. Me oleme sõnadega edasikirjeldamatuid kohti elus näinud ja top 10-sse Phi Phi kindlasti ei mahu.
ReplyDeleteKets, me peame ikka Okeaania saartele reisima! Me tahtsime Andrese sünnipäevaks minna, aga otsustasime hoopis Queenslandi Cairnsi piletid osta :)
Vaatasin just mida ma oma blogis 2009.aastal kirjutasin: http://elumujal.blogspot.com.au/2009/11/ilus-ja-kole-koh-phi-phi.html
ReplyDeletepole sinu kirjeldusest kuigi erinev ju! :)
Lugesin ka su postituse üle, kuigi mul oli meeles, et teile Phi Phi ei meeldinud.
ReplyDeleteHea nali on see, et meie mõtlesime, et Phi Phi on kallis, aga tuli välja, et võrreldes Phuketiga oli seal hoopis odav!
Tead, kogu see reis on olnud täielik pettumus, nii et edaspidi kavatseme tõesti oma raha pigem Austraalias raisata, ei teki sellist ärakasutatud tunnet vähemalt ja mind koheldakse inimesena.
Käisime jõulude aeg Phi Phi´l. See pidanuks olema turismihooaja kõrghetk, kuid piltide järgi tundub, et rahvamass on nüüd oluliselt suurem.
ReplyDeleteKui oled palju näinud ning soojas kliimas kaua olnud, siis ei väärtusta sa enam sooja ilma ning kõik negatiivne hakkab paremini silma. Otse Eestist tulleks oleks Phi Phi nagu paradiis. Meie jaoks oli nt Bali saar suureks pettumuseks.
Jah, sellega olen kindlasti nõus, et otse Eestist saabudes hindaks seda kuumust ja päikest hoopis kõrgemini. Ja võib-olla esimese välisreisina oleks see täitsa rahuldav olnud.
DeleteKõige rohkem vist jäigi häirima olematu v ebaviisakas klienditeenindus, mäletate ju isegi, mis tasemel see võrdluseks Austraalias on.
Ja tõesti oli ülerahvastatud, kuigi aprill on hooaja lõpp, paadid ei mahtunud randa ära, hullumaja:D