Olen päevade viisi seda sissekannet edasi lükanud. Mõttes olen kõik juba kirja pannud, aga arvutiekraani ette pole jõudnud. Mõnel hetkel olen otsustanud, et sellisest asjadest ei olegi vaja kirjutada ja teisel hetkel tahaks vihast kõik välja öelda. Eks asi selles ongi, et halvast ja negatiivsest kirjutamine on ikka raskem kui rõõmsatest seikadest. Samas lubasin iseendale, et aususe huvides tuleb siia blogisse ka ebameeldivatel teemadel sissekandeid. Pillerkaar Segasummasuvilas Ma...
Kümme tööpäeva pooleteist nädala jooksul viinamarjade keskel on möödunud lennates. Eelmisel nädalal töötasin mina 59 tundi ja Heikki 62,5 tundi, nii et ega me siin peale töötamise miskit ei teegi. Puhkamiseks on pühapäevad ja neil päevadel me logeleme nii palju kui võimalik! Kui ilmad on palavad ehk siis üle 30kraadi, siis käime tihti peale tööpäeva ujumas. Kusjuures meie jaoks on nii alla 28kraadi juba päris jahe ilm:D Bassein...
Mmm kui magus võib olla viinamarjakorjaja või –pakkija töö! Need marjad, mis ise nopitud või pakitud, maitsevad kindlasti kõige paremini ja noh olgem ausad – süües möödub ka tööpäev kiiremini! Igal hommikul kell 6 käärib Heikki põllul käised üles ja korjab kobarate viisi viinamarju. Korjajaid on põllul vaid kolm: Heikki, iiri kutt Shane ja meie farmeri Mario vend Dino. Mina koos nelja iiri plikaga alustan tööpäeva u tund...
Oleme praeguseks kolm päeva oma uues kodus elanud ja olen täiesti vaimustuses sellest! Vaimustus ei tulene mitte luksuslikust elupaigast, vaid lihtsatest asjadest, mis on eestlaste jaoks üsna eksootilised. Elame Bunbury linnast umbes 20km kaugusel viinamarjafarmis. Tegemist on ühe perekonna väikefarmiga, kus peale meie töötab veel 5 iirlast. Siin ootab meid ees viinamarjade korjamine ja pakkimine. Korjamise ülesanne jääb eeldatavasti Heikkile ja pakkimise eest hoolitsen juba mina. Kui oleme...
Laupäeva hommikul Red Cliffs’is ärgates olime üsna äraootaval seisukohal, sest kogu öö oli sadanud paduvihma ja me polnud kindlad, kas maanteed veel avatud on. Pakkisime kiiruga oma viimased asjad kokku ja põgenesime nagu maailmalõpu eest. Pilt, mis meile läbi Victoria osariigi sõites avanes, oli päris kurb: mitmed majapidamised vees, kõikjal uputas vähem või rohkem. Vihmast ilma jätkus mitmesajaks kilomeetriks. Meie esimese päeva plaanitav kilometraaž oli 1033km, õhtuks jõudsime...
