Veel täna hommikul üles ärgates ei osanud me arvata, kuhu tee meid viib ja kuhu õhtuks jõudnud oleme. Nüüd istume Darwini lennujaamas ja paari tunni pärast lennutab Tiger Airways meid Melbourne‘!

Jah, me lendame, mitte ei sõida, nagu oleks olnud meie esimene plaan. Aga mõnikord pean isegi kangekaelne Mina leppima asjade käiguga ja loobuma oma kinnisideest. Meie salakaval plaan oli kasutada relocation luksust ja laenutada moodne campervan ning sõita sellega ükskõik millisesse Austraalia otsa. Nimelt on siin sellised pakkumised, et matkabuss on vaja viia näiteks Darwinist Brisbane‘i, Sydney’sse või Melbourne’i. Need campervanid on tõesti vinged, enamuses on olemas köök ja magamistuba (ehk voodi:D) jne. Kompensatsiooniks tasub firma mingi osa kütusest, bussi viimiseks antakse ette maksimaalne päevade arv ja sinu kohustuseks jääb maksta näiteks 5dollarit päevas. See on väga soodne, sest muidu on selliste campervanide laenutamine päris kallis. Need pakkumised on internetipõhised, väga erinevad ja muutuvad reaalajas, nii et tuleb olla kogu aeg stardivalmis. Kellel huvi:

http://www.apollocamper.com/reloc.aspx

http://www.standbyrelocs.com/


Kuna Darwinis on madalhooaeg, siis pole praegu enam hea pakkumise leidmine lihtne ja seetõttu pidime sellest lahedast plaanist praeguseks loobuma. Küll aga kavatseme tulevikus õnne (ja neid uhkeid matkabusse) proovida!

Praegu on jäänud paar tundi ootamist, natuke üle 4 tunni lendamist ja siis vallutame Melbourne! Väga imelik on istuda lennujaamas, kus kolm kuud töötasime ja ma ei mõelnud kordagi selle aja jooksul, et lahkume Darwinist just siitsamast. Kui hästi läheb, siis näeme veel oma töökaaslasi viimast korda : ).



Oleme tõsiselt rõõmsad, et saame siit minema, sest meil on täpselt selline tunne, nagu oleksime Darwinis juba sada aastat elanud! Viimane nädal möödus küll kiiresti, kuid oleksime hea meelega siiski aega edasi kerinud… välja arvatud mõned kvaliteethetked. Üks neist oli kindlasti pidulik koogisöömine enne Gate Gourmet firmast igaveseks lahkumist. Tahtsime kuidagi oma töökaaslasi üllatada ning küpsetasin neile koogi, mida siis viimasel päeval pidulikult sõime. Kuna mul olid mõned Tartu postkaardid, siis jätsime ka kõigile neile väikse teate, keda meie viimasel päeval tööl polnud. Võrratud inimesed! Väga soojade tunnete ja heade mälestustega lahkusime sealt.

Siin on küll väga väike, kuid siiski oluline osa meie suurepärastest töökaaslastest:


Teine tore õhtu oli Katrini ja Urmasega, kellega läksime pühapäeval kängurujahile. Õigemini olime üsna mugavad ja astusime lihtsalt sisse kohalikku söögikohta, et üks kängurupraad tellida. Darwinis on üllatavalt raske selliseid nö erilisi, samas (loomastikku silmas pidades) tavalisi toite leida. Känguru praad maksis 26.90 ja noh ausalt öeldes mulle ei maitsenud. Natuke meenutas ehk lambaliha. Heikki sõi küll rohkem, sest tal oli kõht väga tühi:D, aga ka tema muljed on tagasihoidlikud. Kui krokodilli sööks ikka ja jälle veel, siis kängurust meile küll aitab.



Meie järgmine sissekanne tuleb juba suurlinnast Melbourne ja loodetavasti pakub see linn meile kuhjaga positiivseid üllatusi!