Meil on nüüd vist õige vihmahooaeg käes! Täna on terve päeva sadanud, ilm on sombune ja taevas pilves. Vihmaga on tunda veel hullemat õhuniiskust (praegu kuskil 90%)! Nii palju siis minu plaanist vaba päev lainebasseinis veeta…

Kõige rõõmustavam uudis on see, et meil on jäänud veel 19 päeva Darwinis ja siis me pühime selle väikelinna tolmu jalgadelt, jätame hüvasti Gate Gourmet vanameestega ja asume suurlinnade poole teele! Ma ei kujuta ette, millal me otsustame, millisest linnast alustada, see plaan pole tänaseni selge. Arvatavasti lähme kõigepealt Melbourne! Ma väga loodan, et ilm lubab meil autoga minna, aga kui on väga vihmane, siis on mitmed maanteed osaliselt või täielikult vee all ja vaja läheks ujuvat autot.. või ratastega laeva:D Kahjuks pole meil kumbagi, nii et siis peab lennukisse istuma, aga kuna meie reis algab novembri lõpus, siis peaks tee veel olemas olema, hoidke pöialt!

Nii et kui kõik hästi läheb, siis me seikleme umbes nädal aega läbi kõrbe ja kõnnumaa ning jõuame peale 3752km läbimist Melbourne’i!

Praegu aga ootan mina kannatamatult meie ärasõidupäeva, Heikki võtab seda natuke rahulikumalt (nagu meestele kohane:D). Käime ikka tööl, oleme nii hästi teeninud, et saime soovitud summa palju varem kogutud (üle 10 000 dollari)! Tööl on kõik endistviisi, kuid lende jääb vähemaks ja suured lennukid asenduvad vaikselt väiksematega. Meie jaoks on muutunud see lihtne töö veel lihtsamaks, sest lennukid tihti pooltühjad ja seega koristamist vähem : )

Minu andmete kohaselt on siin linnas meil veel üks vaatamisväärsus külastamata, aga sellest kirjutan siis, kui seal ka käidud. Eelmisel nädalal lõpetas Mindil Beach Sunset Market (millest ka varem kirjutasin natuke) selleks hooajaks tegevuse, linn on jäänud tühjemaks, inimesed põgenevad wet seasoni eest. Marketi lõpupeol oli selline ilutulestik, et kael jäi taevasse vaatamisest kangeks! Väga pikk, võimas ja pidulik!

Õnneks jõudsime veel viimasel hetkel Deckchair Cinemas ära käia, sest nüüdseks on ka see oma tegevuse lõpetanud. Romantilisemat kohta kui Deckchair cinema annab otsida! Tähistaeva all mustas öös kallimaga filmi nautida… mmm! Lisaks pakuti väga maitsvaid ning lihtsaid toite, ei mingit popkorni. Kusjuures seal ei tulnud meeldegi, et popkorn oleks puudu, kuigi muidu alati võtame seda kinomaiustust. Kohapeal pakuti patju-tekke, et olemine veelgi mugavamaks teha, super. Imelik oli see, et meie olime ühed noorimad seal, enamus külastajatest olid poole vanemad kui meie. Ei tea, kas romantika pole enam noorte seas popp…




Juba Eestis olime suured kinogurmaanid, siin linnas see aina süveneb:D. See on meie peamine iganädalane meelelahutus siin väikses Darwinis. Kõik vähegi vaadatavad filmid on nähtud, juba ootame uusi. Kusjuures mitmed filmid jõuavad siia palju hiljem, kui Eestisse. Tegime juba ka kohaliku kinoklubi kaardi, aga see pole meieni veel jõudnud, eks näis. Kinos panime kohe tähele, et siin on mõeldud ka ratastooliga inimeste peale, igal pool on lisaks treppidele ka kaldteed ja kinosaalis on ruumi küllaga. Ja kusjuures kino pole mingi erand, liikumispuuetega inimesed on loomulik elu osa, nad ei pea kodus passima. Väga tihti kohtab kaubanduskeskustes ja tänavatel ratastoole, isegi kasiinos oli trepi kõrval spetsiaalne tõstuk, millega sai teisele korrusele. Kuna ligipääs on mugav, siis oleme tihti kinos näinud ka noori naisi lapsevankritega. Aga üldiselt pole siin maal kinoskäik eriti populaarne, saalid on enamasti pooltühjad. Meie boss näiteks ütles, et ta ei saa endale seda lubada! Vot nii ütleski! Tuletan meelde, et tavapilet on 16.50 (dollarit), teisipäevane sooduspilet 10.00 ja tema nädalapalk peaks olema kuskil 1000 dollarit:D.







Nüüd ootabki meid ees peaaegu kolm nädalat elu Põhjaterritooriumil. Loodetavasti näeme korralikke wet seasoni torme ja äikest, kuid samas loodame, et ka päike näitab end vahepeal. Selle aja sisse mahub palju tööpäevi ja natuke vähem vabu päevi ning piisavalt kinokülastusi : ).