Olgem ausad, pühapäevad on meie nädalates küll kõige laisemad päevad. Tavaliselt pole meil mingeid erilisi kohustusi, sest pühapäeviti me kumbki praegu tööl ei käi. Eks see olegi üks hea päev jälle natuke blogiga tegeleda : )

Viimased kaks nädalat minu ajutises töökohas on möödunud lennates. Pole viitsinud sellest midagi kirjutada, sest… lihtsalt sellest ei olegi midagi põnevat kirja panna. Päevade viisi vihun kohvi teha või igavlen niisama, sest rahvast selles kohvikus eriti ei käi. Tegelikult ma ei saagi hästi aru, miks mind üldse sinna palgati:D

Kui juba kohvi valmistamisele jutt läks, siis vot sellest võib küll pikemalt kirjutada. Nimelt on siin ikka täiesti teistsugune kohvikultuur! Töötasin mõned aastad tagasi päris pikalt Tallinna südalinna tuntud restoranis kohvi valmistamisest midagi teadmata! Tol ajal nii ei mõelnud, aga nüüd tagantjärgi on küll naljakas meenutada, kui ebakvaliteetset kohvi me seal valmistasime. Rääkimata sellest, kui väike valik meil seal oli.

Mitmeid neid valmistatakse veel long/short/skinny/weak variantidena, tõeline tohuvabohu:D! Paljusid neist polnud ma varem kuulnudki rääkimata joomisest! Valmistamine pole keeruline, aga lihtsalt peab teadma, mis on erinevate kohvijookide erinevusteks ja muidugi üht-teist serveerimisest.

Ma ei hakka teile siin lahti seletama, kuidas neid kohvisid valmistatakse, aga võin öelda, et isegi väiksed uberikud kohvikud panevad väga suurt rõhku just kohvijookide kvaliteedile. Austraallaste lemmik paistab olevat flat white, lapsukesed joovad mahla või coca asemel ootamatult tihti hoopis baby cino‘ ehk nö lastekohvi (tegelikult rohkem nagu pisike kakao).

Keda väga huvitab minu tööotsingute seis, siis need uudised jõuavad siia blogisse loodetavasti järgmise nädala jooksul. Selle ajutise töö kõrvalt oli üsna keeruline uut töökohta otsida, kuid andsin endast parima. Pakkumisi on tulnud lausa nii palju, et mitmel korral olen pidanud keelduma. Sellest ajutisest edust hoolimata kuluvad kõik aktiivsed pöidlahoidjad muidugi ikka marjaks ära : )

Muide, eile nägime poes kollast arbuusi! Ei tea, kus meie küll elanud oleme, et varem kollaseid arbuuse näinud ega söönud pole, aga igatahes ostsime väikse tüki, et proovida. Ses suhtes täielik pettumus, et maitse oli täiesti sama, nagu tavalisel arbuusil. Välimuse järgi tundus see kollane küll palju magusam ja isuäratavam!

Vahemärkusena olgu öeldud, et puuviljaletid on meil poes väga nigelaks muutunud. Talve tõttu on võimalik ainult pirni, õuna, heal juhul ka apelsini või mandariine supermarketist saada. Banaane ei ole me enam kuid söönud, sest banaan on defitsiit! Isegi kui leidub rohekas-pruune banaane, siis kilohind on neil u 13-15$ :D Peale Queensland’i üleujutusi ilusaid norm hinnaga banaane meie poodides pole enam olnud. Enne üleujutusi Victorias elades jäid hinnad 2-4 $ vahele.

Aga nüüd tagasi meie kollase arbuusi juurde. Nimelt selgus, et me oleme nii vanaks elanud, aga arbuusisortidest ei tea mitte midagi! Väike kontroll ja selgus, et kollane arbuus ei ole mingi ilmaime. Ja tegelikult peakski kollane olema mahlasem ja magusam kui tavaline arbuus, no ju meie oma oli veel toores.