Nüüd on meil palju olulisi uudiseid. Esiteks on meil olemas oma auto!!! See tundub tõeline luksus, sest autoost oli siin üllatavalt keeruline. Heikki sõidab juba päris vabalt vasakpoolses liikluses, mul ajab see natuke veel pea sassi, aga ära proovisin! Automaat käigukastiga on siin maal ikka väga mugav, ma ei kujuta ette, kuidas ma vasaku käega siin käike vahetaks! Aga jah, hullu pole, ma hakkan varsti aktiivsemalt autojuhiks, praegu sõidab peamiselt Heikki. Auto on mõnusalt suur ja mugav ning viib meid kõikjale truult kohale!
Veel on meil uudis töö kohta! Nimelt alates teisipäevast on meil töökoht! Tegelikult me pidime alles teisipäeval enda arvates töövestlusele minema, aga kui kohale jõudsime, siis hakkasime kohe pabereid täitma (vist mingi 5 erinevat lehte), saime töövormi ja asusime ametisse. Ma ei kujuta ette, kuidas meie ametinimetus on, hea nali on ka see, et me ei tea oma palka. Töötame firmas Gate Gourmet, mis tegeleb lennufirmadele catering teenuse pakkumisega, niiet meie töökoht on Darwini lennujaam.
Ma võin kirjeldada meie tööpäeva: alustame kell 10.00 vormid seljas, igasugu hügieeninõuetele vastavalt varustatud. Kõigepealt peame 45 minutit ette valmistama ühekordsete nõude komplekte. Kõigil on muidugi savi, kuidas sa need noad-kahvlid-lusikad-salvrätid jne kilekotti paned, aga ikkagi tuleb tähtis nägu pähe teha, et tegemist on olulise ülesandega. Seejärel juba kell 10.45 on meil tasuta soe lõunasöök! Noh lõunaks kulub ametlikult 20 minutit, selle aja jooksul jõuad veel ka ühe või paar jäätist ära süüa, mis samuti on tasuta, limiteerimata koguses lihtsalt võta külmikust terve tööpäeva jooksul! Sellist luksust ma ei oleks unes ka osanud näha, maiasmokk nagu ma olen:P Seda ma ei pea enam vist mainima, et ka kõik mahlad, kohvid, veed jne on töötajatele tarbimiseks. Peale pausi jätkame toidu laadimist autodesse, meie ülesanne on kühveldada nende lennuki toidukastide vahesahtlitesse jääd, seda teeme umbes 15 minutit. Siis sõidame firma vaniga lennujaama ja peaaegu alati ootame veel lennujaamas tükk aega esimest lennukit. Niiet jällegi on pausi mingi tund või poolteist, mille järel me hakkame lennukeid puhastama. Esimesel päeval sai aga kohe selgeks, et „puhastama“ on natuke palju öeldud. Pigem kiirustad lennukisse, teed tähtsa näo, et sul on palju tööd, paned pealtnäha kõik nii nagu peab ja jooksed lennukist välja. Ajalimiit on päris karm, iga lennuki jaoks on aega max15 minutit ja ideaalis peaks pudist jne ära puhastama kõik istekohad, kõrvaklapid ära korjama, turvavööd korda panema ja sahtlist sodi ära võtma. Selleks kõigeks on meie arvates umbes poole rohkem inimesi palgatud, kui tegelikult tarvis oleks ja reaalsus on see, et korralikult ei korista seal keegi. Esimesel päeval saime kohe märkuse, et koristame liiga hästi:)
Niimoodi siis tuleb üle käia päevas umbes 5-7 lennukist, vahepeal jälle puhkepausid. Kui see „raske“ töö on tehtud, siis sõidame tagasi oma Gate Gourmet staapi, laeme tühjad ja kasutatud toidukastid maha ja siis on jälle paus. See paus mulle meeldib, saab jälle jäätist süüa ja pealegi on selleks ajaks kell saanud umbes viis, ehk tööpäeva lõpuni on ainult tunnike. See tunnike kulub toidukastide tühjendamiseks.
Ma pole küll teab, mis suur „roheline“ ja iga päev keskkonna pärast südant ei valuta, aga see mida nad siin teevad on ikka ulme. Kõik, mis nendes kastides on, tuleb ära visata! Me viskame nii palju toitu, mahla, ühekordseid kasutamata nõusid jnejne minema. Kindlasti tehakse seda ka mujal, aga pole lihtsalt kokku puutunud, igapäevaselt seda nähes tekib küll küsimus, et milleks võtta jälle näiteks uus salvrätipakk, kui samasugune kinnine on kasutamata.
Muidugi on harjumatu ka see, kuidas siinsed kohalikud töötavad. Kõik on savi, keegi sind ei õpeta, kedagi ei huvita, kui korralikult sa töötad jne, kõigil on suhtumine no worries. Samas on kõik väga rõõmsameelsed, abivalmid ja megaviisakad. Veel on väsitav, et iga liigutuse järel peavad pausid olema. Kui meie tööpäev on 10 – 18, siis tööd teeme reaalselt ainult poole sellest ajast. Noh, samas meil on tunnipalk, peaks vabalt võtma:)
Heikki sai kolmandal tööpäeval kätte mingisuguse niinimetatud töölepingu, kus oli kirjas, et palgaks kujuneb 15,036 doltsi tunnis miinus maksud. Maksudena läheb maha sellest siis 13,5%. Loodame, et mina ka millalgi töölepingu allkirjastatud saan :). Järgmise nädala töögraafikut nähes tahtsime mõlemad ülemuse maha lüüa. Oleme mõlemad tööl 4 päeva nädalas ja ainult ühe päeva koos. See tähendab, et meil pole järgmine nädal ühtegi vaba päeva koos. Eks peab uurima, kas ta kavatsebki sellist poliitikat jätkata meiega või milles probleem.
Samuti sai Heikki eile ühe samasuguse lihttöötaja käest nagu meie teada, et tema teenib 2000 doltsi nädalas ehk 22 000 eeku nädalas ehk 88 000 EEKU KUUS !!!!! Ise on nad täielikud lontrused kõik ja teenivad sellist rasket raha! Tegemist siis antud juhul portugali vanamehega, kes selles firmas 22 aastat passinud. Me ei taha üldse teadagi palju meie ülemus ja muud lontrused teenivad. Pole paha!
Nägime lehes enda valdkonna töökuulutusi ja kui nüüd keegi minu endistest töökaaslastest või tulevastest noorsootöötajatest loeb, siis pange tähele! Siin teeniks ma noorsootöötajana kuus umbes 55 000 eeku! Ma ei kujuta ette, millisel sajandil Eestis sellist raha noorsootöö valdkonnas näeb! Ka Heikki teeniks siin väga hästi – juristi palk ametiasutuses on umbes 80 000 – 100 000 kuus.
Nüüdseks oleme juba targemad ja võib öelda, et mõnes mõttes on elu siin sama kallis nagu Eestis või ainult veidi kallim. Toidupoes on palju sooduspakkumisi, kui just neid valida, on hinnad peaaegu samad. Tõsi, me pole iial poes niimoodi hindu jälginud, kui siin elades! Alati peab vaatama ja võrdlema, sest pimesi ostes võib väga ebameeldivaid üllatusi kassas ette tulla. Samas on näiteks autod samas hinnaklassis, riided ja jalanõud on teinekord isegi odavamad. Näiteks oli mul tööle vaja tumedaid tenniseid ja saime need 80.-. Kui me oma töökaaslasele eesti keskmisest palgast ja pensionist rääkisime, siis alguses ta arvas, et jutt on nädala mitte kuusissetulekust (siin käib kõik arvestus nädala kaupa). Kui ta lõpuks aru sai, siis oli tema emotsioon päris hea:D
Väga raske on teha valikut, mida ja kui palju kirjutada, sest kirjutada oleks tõesti palju! Inimesed on siin väga teistsugused, meie töökaaslastest võiks filmi teha! Võib-olla see on alguse asi, aga mulle tundub, et elu on siin mugavam ja mõnusam. Ilmad on väga ilusad, kuigi juba kell 18-19 läheb pimedaks. Mõnikord me lähmegi umbes 20-21 ajal juba magama, mis meiesuguste öökullide jaoks on täiesti uus nähtus. Ööd on väga soojad ja pimedad, päeval on vaid päike. Kuigi siin võiks ennast neegriks päevitada, on kohalikud üldiselt heledad või tagasihoidliku päevitusega. Selliseid grillkanu nagu meil jaanuaris polegi ma siin näinud!
Meil on ainult üks suur mure veel jäänud ja see on korter. Siin käib kõik ajalehekuulutuste järgi, õudne mõelda! Ajalehes on kuulutus mingi korteriga, mõnikord pole isegi hinda märgitud, enamasti pilte pole või on üks väike pilt, kust niikuinii midagi aru ei saa. Ja siis on määratud aeg, millal saab seda korterit vaadata, näiteks teisipäeval kell 10.30 – 12.00, hullem veel kui arsti juures käik! Praegu on Darwinis tipphooaeg ja ka see võib otsimist raskendada, eks näis. Hoidke meile pöialt, et me mingi kodu leiaks:)
Veel on meil uudis töö kohta! Nimelt alates teisipäevast on meil töökoht! Tegelikult me pidime alles teisipäeval enda arvates töövestlusele minema, aga kui kohale jõudsime, siis hakkasime kohe pabereid täitma (vist mingi 5 erinevat lehte), saime töövormi ja asusime ametisse. Ma ei kujuta ette, kuidas meie ametinimetus on, hea nali on ka see, et me ei tea oma palka. Töötame firmas Gate Gourmet, mis tegeleb lennufirmadele catering teenuse pakkumisega, niiet meie töökoht on Darwini lennujaam.
Ma võin kirjeldada meie tööpäeva: alustame kell 10.00 vormid seljas, igasugu hügieeninõuetele vastavalt varustatud. Kõigepealt peame 45 minutit ette valmistama ühekordsete nõude komplekte. Kõigil on muidugi savi, kuidas sa need noad-kahvlid-lusikad-salvrätid jne kilekotti paned, aga ikkagi tuleb tähtis nägu pähe teha, et tegemist on olulise ülesandega. Seejärel juba kell 10.45 on meil tasuta soe lõunasöök! Noh lõunaks kulub ametlikult 20 minutit, selle aja jooksul jõuad veel ka ühe või paar jäätist ära süüa, mis samuti on tasuta, limiteerimata koguses lihtsalt võta külmikust terve tööpäeva jooksul! Sellist luksust ma ei oleks unes ka osanud näha, maiasmokk nagu ma olen:P Seda ma ei pea enam vist mainima, et ka kõik mahlad, kohvid, veed jne on töötajatele tarbimiseks. Peale pausi jätkame toidu laadimist autodesse, meie ülesanne on kühveldada nende lennuki toidukastide vahesahtlitesse jääd, seda teeme umbes 15 minutit. Siis sõidame firma vaniga lennujaama ja peaaegu alati ootame veel lennujaamas tükk aega esimest lennukit. Niiet jällegi on pausi mingi tund või poolteist, mille järel me hakkame lennukeid puhastama. Esimesel päeval sai aga kohe selgeks, et „puhastama“ on natuke palju öeldud. Pigem kiirustad lennukisse, teed tähtsa näo, et sul on palju tööd, paned pealtnäha kõik nii nagu peab ja jooksed lennukist välja. Ajalimiit on päris karm, iga lennuki jaoks on aega max15 minutit ja ideaalis peaks pudist jne ära puhastama kõik istekohad, kõrvaklapid ära korjama, turvavööd korda panema ja sahtlist sodi ära võtma. Selleks kõigeks on meie arvates umbes poole rohkem inimesi palgatud, kui tegelikult tarvis oleks ja reaalsus on see, et korralikult ei korista seal keegi. Esimesel päeval saime kohe märkuse, et koristame liiga hästi:)
Niimoodi siis tuleb üle käia päevas umbes 5-7 lennukist, vahepeal jälle puhkepausid. Kui see „raske“ töö on tehtud, siis sõidame tagasi oma Gate Gourmet staapi, laeme tühjad ja kasutatud toidukastid maha ja siis on jälle paus. See paus mulle meeldib, saab jälle jäätist süüa ja pealegi on selleks ajaks kell saanud umbes viis, ehk tööpäeva lõpuni on ainult tunnike. See tunnike kulub toidukastide tühjendamiseks.
Ma pole küll teab, mis suur „roheline“ ja iga päev keskkonna pärast südant ei valuta, aga see mida nad siin teevad on ikka ulme. Kõik, mis nendes kastides on, tuleb ära visata! Me viskame nii palju toitu, mahla, ühekordseid kasutamata nõusid jnejne minema. Kindlasti tehakse seda ka mujal, aga pole lihtsalt kokku puutunud, igapäevaselt seda nähes tekib küll küsimus, et milleks võtta jälle näiteks uus salvrätipakk, kui samasugune kinnine on kasutamata.
Muidugi on harjumatu ka see, kuidas siinsed kohalikud töötavad. Kõik on savi, keegi sind ei õpeta, kedagi ei huvita, kui korralikult sa töötad jne, kõigil on suhtumine no worries. Samas on kõik väga rõõmsameelsed, abivalmid ja megaviisakad. Veel on väsitav, et iga liigutuse järel peavad pausid olema. Kui meie tööpäev on 10 – 18, siis tööd teeme reaalselt ainult poole sellest ajast. Noh, samas meil on tunnipalk, peaks vabalt võtma:)
Heikki sai kolmandal tööpäeval kätte mingisuguse niinimetatud töölepingu, kus oli kirjas, et palgaks kujuneb 15,036 doltsi tunnis miinus maksud. Maksudena läheb maha sellest siis 13,5%. Loodame, et mina ka millalgi töölepingu allkirjastatud saan :). Järgmise nädala töögraafikut nähes tahtsime mõlemad ülemuse maha lüüa. Oleme mõlemad tööl 4 päeva nädalas ja ainult ühe päeva koos. See tähendab, et meil pole järgmine nädal ühtegi vaba päeva koos. Eks peab uurima, kas ta kavatsebki sellist poliitikat jätkata meiega või milles probleem.
Samuti sai Heikki eile ühe samasuguse lihttöötaja käest nagu meie teada, et tema teenib 2000 doltsi nädalas ehk 22 000 eeku nädalas ehk 88 000 EEKU KUUS !!!!! Ise on nad täielikud lontrused kõik ja teenivad sellist rasket raha! Tegemist siis antud juhul portugali vanamehega, kes selles firmas 22 aastat passinud. Me ei taha üldse teadagi palju meie ülemus ja muud lontrused teenivad. Pole paha!
Nägime lehes enda valdkonna töökuulutusi ja kui nüüd keegi minu endistest töökaaslastest või tulevastest noorsootöötajatest loeb, siis pange tähele! Siin teeniks ma noorsootöötajana kuus umbes 55 000 eeku! Ma ei kujuta ette, millisel sajandil Eestis sellist raha noorsootöö valdkonnas näeb! Ka Heikki teeniks siin väga hästi – juristi palk ametiasutuses on umbes 80 000 – 100 000 kuus.
Nüüdseks oleme juba targemad ja võib öelda, et mõnes mõttes on elu siin sama kallis nagu Eestis või ainult veidi kallim. Toidupoes on palju sooduspakkumisi, kui just neid valida, on hinnad peaaegu samad. Tõsi, me pole iial poes niimoodi hindu jälginud, kui siin elades! Alati peab vaatama ja võrdlema, sest pimesi ostes võib väga ebameeldivaid üllatusi kassas ette tulla. Samas on näiteks autod samas hinnaklassis, riided ja jalanõud on teinekord isegi odavamad. Näiteks oli mul tööle vaja tumedaid tenniseid ja saime need 80.-. Kui me oma töökaaslasele eesti keskmisest palgast ja pensionist rääkisime, siis alguses ta arvas, et jutt on nädala mitte kuusissetulekust (siin käib kõik arvestus nädala kaupa). Kui ta lõpuks aru sai, siis oli tema emotsioon päris hea:D
Väga raske on teha valikut, mida ja kui palju kirjutada, sest kirjutada oleks tõesti palju! Inimesed on siin väga teistsugused, meie töökaaslastest võiks filmi teha! Võib-olla see on alguse asi, aga mulle tundub, et elu on siin mugavam ja mõnusam. Ilmad on väga ilusad, kuigi juba kell 18-19 läheb pimedaks. Mõnikord me lähmegi umbes 20-21 ajal juba magama, mis meiesuguste öökullide jaoks on täiesti uus nähtus. Ööd on väga soojad ja pimedad, päeval on vaid päike. Kuigi siin võiks ennast neegriks päevitada, on kohalikud üldiselt heledad või tagasihoidliku päevitusega. Selliseid grillkanu nagu meil jaanuaris polegi ma siin näinud!
Meil on ainult üks suur mure veel jäänud ja see on korter. Siin käib kõik ajalehekuulutuste järgi, õudne mõelda! Ajalehes on kuulutus mingi korteriga, mõnikord pole isegi hinda märgitud, enamasti pilte pole või on üks väike pilt, kust niikuinii midagi aru ei saa. Ja siis on määratud aeg, millal saab seda korterit vaadata, näiteks teisipäeval kell 10.30 – 12.00, hullem veel kui arsti juures käik! Praegu on Darwinis tipphooaeg ja ka see võib otsimist raskendada, eks näis. Hoidke meile pöialt, et me mingi kodu leiaks:)
0 kommentaari