Laupäeval käisime me vorsti ostmas ja selleks väntasime maha ei rohkem ega vähem kui 47 km. Ei, meil ei ole vorstid kaubandusest otsa saanud, aga kui sa oled eestlane, kes elab Austraalias, siis sulle reeglina kohalikud vorstid ei meeldi ja sa eelistad näiteks poolakate lihatooteid, mis asuvad teises linna otsas.

Tegelikult jäävad Poola ja Vene pood meist lausa 30km kaugusele, nii et egasi-tagasi käik eeldaks 60km läbimist. Aga kuna me oleme siiski rattasõidus üsna rohelised veel, otsustasime linnas rongi võtta, et oma distantsi pisut lühendada. Sellist retke pole raske ette võtta, kui silme ette manada pilt värsketest Karumsi kohukestest ja suitsuvorstidest, mille lõhna tundes läheb ka täis kõht ühe hetkega tühjaks.

Kui me suure hurraaga lõpuks Bibra Lake‘ kohale jõudsime, oli üsna suur meie pettumus, sest Vene Poodi enam ei eksisteerigi! Ei mingeid Karumseid, nägemist boršisupid ja lehmakommid! Kuna me tükil ajal pole sinna kanti sattunud, siis ei teagi, millal see Vene Putka kinni pandi.

Kohukeste asemel ladusime Poola Poes seljakoti vorstist, pasteedist ja suitsujuustust punni! Saksa leib oli selleks ajaks küll juba läbi müüdud, eks järgmine kord peab varem startima. Muide, tegelikult ei olegi see mitte just Poola pood, vaid hoopis Euroopa Lihapood, aga kuna enamus kaubast on Poolast, siis kutsume me omavahel seda Poola Poeks.

Kui ma eelmises postituses natuke virisesin Perthi jalgrattateede puudumise üle, siis nüüd võib öelda, et lõunas on ikka väga mõnusaid rattaradu! Enamus tagasiteest linna sõitsime jõe äärsel promenaadil, enam paremat sõidurada annab soovida. Naljatasime isegi omavahel, et peaks hoopis Lõuna-Perthi kolima.

Aga üldiselt veerevad meie päevad kevadesse, see nädalavahetus oli esimest korda juba seda ka tunda. Kevade puhul tegi Härra juba aia ka korda ning puhastas sügisese/talvise lehesodi ära, nüüd oleme suveks valmis! Me oleme ikka väga ära harjunud, et iga päev peaks päike paistma ja alla 25kraadi ei tohiks õues üldse olla. Milleks siis üldsegi teisele poole maakera Austraalia kuuma päikese alla sõita?!

Ja tänu kevadele on linn õites! Alguses ma arvasin, et siin on aastaaegadel raske vahet teha, siis nüüd võib küll öelda, et terane silm märkab päris palju iseloomulikku. Akna taga teevad linnud juba sellist põrgulärmi, et hoia ja keela! Igasugused eriskummalised puud ja põõsad ja lilled on õitsema hakanud! Mõnest aiast möödudes on õhk nii-nii magus! Minu lemmikud on roosade õitega puud, mis meenutavad jaapani kirsipuid:

Meil on jälle siin niiii ilus ja päikseline ja soe ja särav! Ohh, kuidas mulle see Austraalia ikka meeldib!