Olgu veel viimase Queenslandi puhkuse kohta paar sõna kirja pandud.  

Muidugi vaatasime kuulsa Surfers Paradise üle, mida võib Gold Coasti meelelahutuskeskuseks nimetada. See on tuntud pidutsemise, shoppamise ja igasugu ürituste/festivalide toimumispaik. Surfers Paradise tundus üsna pisike, aga väga populaarne. Rahvast paistis igal kellaajal väga palju olevat ja kehvast ilmast hoolimata oli rand inimesi täis. Kuigi Surfers Paradise meeldis meile mõlemale iseenesest väga, siis saime kiirelt aru, et ega siin tegelikult midagi väga erilist teha või näha ei olegi. Mitmest plaanist pidime muidugi ka loobuma. Näiteks oleks tahtnud minna 77. korrusel asuvale SkyPoint vaateplatvormile ja mina oleks kindlasti SkyPoint Climb’i ära proovinud, aga kuna ilm oli nii pilves, siis ei näinud väga mõtet. Kui kunagi selge ilmaga tagasi Cold Goastile satuks, siis tahaks kindlasti seal ära käia, sest tegemist on ainsa rannaäärse vaateplatvormiga ja SkyPoint Climb on Austraalia kõrgeim ‘katus’, kuhu tavainimene ronima pääseb. Veel soovitaks kindlasti Springbrook Rahvusparki, mis asub umbes 30km kaugusel Gold Coastilt.

Järgmine kord Queenslandi minnes vist võtakski eesmärgiks rahvusparkides käia ja loodust nautida, sest see tundus olevat tõesti mitmekesine ja võimas. Väga meeldis, et vahemaad olid üsna väiksed ja tegelikult oli võimalik ühe päeva jooksul nii paljudesse erinevatesse kohtadesse jõuda. Hindadest rääkides jäid restoranihinnad Perth’iga samasse klassi (praed $30+). Kui Brisbane kesklinn tundus parkimise poolest kallis, siis näiteks Surfers Paradise parkimismajad üllatasid väga meeldivalt. 

Muide, proovisime esimest korda AirBnb ära ja jäime väga rahule. Leidsime Brisbane’s stuudikorteri, mille eest maksime $75/öö ja kõik sujus laitmatult. Veel odavam oleks muidugi olnud näiteks tuba rentida, aga me eelistasime privaatsust ja lisaks oli see korter täiesti super asukoha ja turvalise parkimisega. PortsideWharf Hamiltonis on selline mõnus uusarendus, kus kortermajade all on kohe kauplused, restoranid, kino, ilusalongid, sadam jne. Söögikohti oli seal nii palju, et ei osanud validagi ja iga päev parkis sadamas uus kruiisilaev.  

Kui nüüd päris aus olla, siis tore oli käia ja näha, aga nii hea meel oli koju tagasi tulla ja tõdeda, et oleme endale ikka parima Austraalia linna koduks valinud. Jah, Perth on kindlasti idakaldaga võrreldes elust natuke maas, pole meil mõningaid söögikohti (Vapiano, Starbucks jne), iga kord õpime moodsamaid parkimislahendusi tundma (millest enamus muidugi mõneaastase viivitusega WA’sse ka jõuavad) ja no liikluskultuur kipub ka parem olema. Kui mujal maailmas on selge erinevate sõiduridade otstarve, st möödasõidud jne, siis kahjuks selle koha pealt on WA ikka väga lootusetus seisus. Kõigest sellest hoolimata on meie armas pisike igav Perth siiski ainus linn, kus jätkuvalt elada tahaks.