Täna õhtul peab tähistama! Peale kurnavaid ja lõputuna näivaid otsinguid me lõpuks leidsime omale päris armsa kodu! Mida rohkem meenutada, kui keeruline see oli, seda enam hakkab uus elupaik meile meeldima! Ma võiksin vist raamatu kirjutada kogu sellest saagast ja peaaegu nädala kestnud korterimaratonist! Üürimine on siin kõike muud kui kerge, vahepeal tundus see lausa võimatu ettevõtmisena! Naljaga pooleks – mitu korda arutasime, et peaks vist ikka tagasi...
Jah, lõpuks ometi on meil nõutud 88 farmipäeva tehtud ja kauaoodatud linna kolimise aeg on käes! Alustasime farmitööga detsembri alguses ning nüüd, märtsi lõpus, võib sellele rügamisele punkti panna! Juhhuuu, finally! Mõnes mõttes läks see aeg kiiresti ja polnudki nagu nii hull… Samas ei tahaks me enam iial kõike seda jama uuesti kogeda. Asi polegi ainult selles, et farmitöö on raske ja kurnav, kuigi esmalt hirmutab just see....
Pühapäeva öösel maandusime tormi trotsides Perthi lennuväljal ja oioi kui hea tunne see oli! Bali lennujaamas tuli ikka ette, et ametnikud tahtsid altkäemaksu nõuda ja reisijaid üritati igal sammul tülitada (pole iial nii tihti pidanud passe või pagasit ette näitama). Parim nali on muidugi see, et meie coca cola, veepudel ja päevituskreem konfiskeeriti, küll aga olid käsipagasisse jäänud KÄÄRID!!! Ei kujuta ette, kuidas see võimalik on, sest kotte...
Mingeid erilisi vaatamisväärsusi Gili’l ei ole, sest kogu saar ise on üks paras vaatamisväärsus! Saare ümbrus on parim paik sukeldumise ja snorgeldamise fännidele, aga kuna meie nende hulka ei kuulu, siis läksime hoopis ümber-saare-reisile! Saarele peaks jalutades ringi peale tegema lausa tunni-paariga, meie muidugi uudistasime ja nautisime kogu ümbrust palju kauem. Ööelu ja kaubandus on koondunud kõik sadama ümber ja nö keskusest välja jõudes on saar üsna inimtühi....
Powered by Blogger.