Nonii, nagu eelmisel korral lubatud, siis nüüd lõpuks jõudis õige
aeg kätte ja võib väikse saladuseloori kergitada. Mul on nimelt uus hobi –
samba no pé. Tänaseks olen juba kahes tunnis osalenud ja emotsioone on täpselt
nii palju tekkinud, et võib oma vaimustust jagada.
Lühidalt kokku võttes on tegemist Brasiilia karnevali solo tantsuga,
mida enamasti tantsivad naised, kuid mis pole päris võõras ka meestele. Nõuab
päris head puusade tööd ja vetruvust, väga elav ja rütmikas, koormus on jalgadel.
Kellel siiski ettekujutus puudub, siis siin väike tutvustav video.
Esimene tund oli tegelikult päris lihtne. Läksin sinna üsna puhta
lehena, st olin küll näinud brasiillasi tantsimas, kuid ei tundnud isegi
põhisamme. Ja alguses tunduski, et ohhoo, minust võib veel sambatantsija saada!
Teine tund läksid asjad juba palju keerulisemaks ja sammud kiiremaks ning sai
selgeks, kui palju tööd ja harjutamist iga samm nõuab.
Ega praegu mu eesmärk ei olegi kohe kuskile esinema trügida, aga
mine sa tea, mis kõva harjutamise tagajärjel juhtuda võib, eksole. Põhiline on
see, et ma väga naudin seda atmosfääri, mis meil treeningutel tekib, mul oli
väga lahe juhendaja ning tund aega saab kirgliku brasiilia muusika järgi
tantsida – ma jumaldan teisipäevi!
Treener on meil otseloomulikult brasiillane, kes on täitsa
rahvusvaheliselt tegutsenud ja kelle juhendamisstiiliga ma väga rahul olen. Ei
kujutakski muidugi ette, et keegi teine võiks brasiilia tantsu õpetada kui
mitte brasiillane ise.
Huvi pärast otsisin ka Eestist samba no pé tunde, aga ei leidnud
ühtki, mis pole muidugi suur ime, aga kui keegi siiski teab, et need seal
täiesti eksisteerivad, siis andke mulle ka teada.
Minu praegune algajate kursus kestab siis kuus nädalat ja tegelikult
otsustasin juba ammu ära, et kui just jalga ei murra, siis õpin edasi. Olgem
ausad, selle kuue nädalaga küll miskit päris selgeks ei saa ja kuna need tunnid
annavad mulle sellist energiat, et tahaks mägesid vallutada, siis ei saa end
enam neist ka kuidagi ilma jätta.
Mitte kunagi pole hilja õppida midagi uut, mul on lihtsalt kahju, et
ma sellele kursusele alles nii hilja jõudsin. Enamus trennikaaslasi on üsna
minuealised ja rahvuste mõttes on pilt muidugi üsna kirju. Miskipärast mind
üllatas kui palju asiaate armastavad sambat tantsida.
Uurisin juba oma tantsukooli tunniplaani, et ehk võtta mõni teine
tund veel lisaks. Tantsida on mulle alati meeldinud, aga selliste uute stiilide
õppimine on muidugi praegu veel täiesti tume maa. Aga tunne on nii hea! Isegi kui
alguses veel väga perfektselt pihta ei saa, siis keha lausa naudib ja hing on
õnnelik!